Kodutu: kohtunik halastas ja saatis mind veidi kauemaks arestimajja

Toomas Kaasik (43) räägib, kuidas ta sattus tänavale ja kuidas seal hakkama saab.

Ekspressi pikk usutlus on sel nädalal tavapäraste poliitikategelaste, majandustegelaste ja seltskonnatähtede asemel hoopis kodutuga.

Toomas Kaasik on istunud vangis (kriminaalkorras karistatud viis korda), elanud näljas („Esimest korda vangimajas 1991. Siis kui oli riigipöördejama. Räägiti, kohe lastakse kõik maha. Siis jäi kaks päeva vahele. Teine kord eksisin metsa ära. Olin seal kaks-pool päeva. Käisin sõbral Võrumaal sõbral külas. Metsas ei ole midagi hullu.“) ja ööbinud lageda taeva all, kord isegi peaaegu kuu aega jutti.

Tookord ööbis ta „Kadriorus, hästi kihvti koha peal. Mitte keegi ei näe, sest sa oled silmavaatest veidi kõrgemal. Tivoli juures, alajaama kõrval on suured vallid, põõsad ümber, mitte keegi ei näe. Ja kui sul on suur kile, siis paned kolm vaia ja sul on pisike katus olemas. Ma ei tea, mida need sõjaväelased ellujäämiskursustel teevad. Kas nad saaksid minu moodi hakkama. Ma käin näiteks poisieast jääaugus.“