Oma jutu järgi tõi just siia majja Lõuna-Eesti politseiprefekt Aivar Otsalt mullu suvel emase labradori retriiveri Lily Lullaby, kes sai uueks nimeks Lotta ning kellega juhtunud õudsed lood on praeguseks jõudnud suisa peaministri töölauale.

Krunti täitev rämps ja kola – pleekinud lauamaterjal, tünnid, autodetailid – on rohtu kasvanud. Näib, nagu poleks keegi elamisele aastaid kätt külge pannud, ehkki rõdugi on lõpetamata. Just sellelt poolikult rõdult olevat retriiver Otsalti sõnul alla kukkunud. Rõdult viivad redelid hoone lamedale katusele.

Sünge maja lähim ja pealegi ainus õuepoolne naaber on endine kuulus spordimees Aavo Pikkuus. Ta vastab jaatavalt küsimusele, kas ta on naabri juures märganud väiksemat sorti heledat tõukoera. “Ta hoidis teda katusel, kui tütar oli reisu peal,” märgib Pikkuus, pidades silmas lahtist rõdu. “Muul ajal see koer siin ei olnud. Mingit peksmist pole ma märganud.”

Pikkuus nendib aga, et naabriga ta eriti ei suhtle.

Külgneval krundil elav Maimu Paabo pole tõukoera märganud, kuid tal on oma tähelepanekud hundikoera elukommete kohta. Tema andmetel tegeldakse Räni 13 krundil kõige muu kõrval ka kutsikate kasvatamise ja müümisega. Viljakas emaskoer tõmbab aga ligi ka soovimatuid külalisi. “Isased koerad jooksevad siia kokku, tulevad isegi läbi minu aia,” räägib ta. “Seda emast hundikoera hoitakse siis rõdul kinni, et isased talle liiga ei teeks.”

Mis sünnib Räni 13 seinte vahel, jääb aga teadmata. Ehkki maja kõrval pargib Mercedes ning garaažiukse ees seisavad jalgrattad, ei tule õue kedagi. Politseijuhile lähedast perekonda esindab ainult tige hundikoer.

Aivar Otsaltile, kodanikule ja politseinikule

Halvad uudised, prefekt Otsalt. Koeralugu pole ära vaibunud. Hoolimata sellest, et te olete püüdmatu. Puhkuste aeg, muidugi...

Niisiis, parandage mind, kui ma eksin, aga minu arusaamist mööda oli lugu selline:

Ostsite eelmisel suvel koera. Võtsite ta ise kasvatajalt vastu. Andsite üle lähedasele inimesele, kellel oli järgmisel päeval pärast koeraostu sünnipäev. Te ju kasvatasite seda koera koos? Käisite kutsikaga mitmetel üritustel? Kui reisil olite, viisite looma daami vanemate juurde.

Pakun, et mingil hetkel hakkas koer teid ärritama. Näris mööblit? Ulgus ja haukus öösiti? Või koguni lõhkus midagi eriti hinnalist? Tekitas äkkviha?

See koer elas ju teiega. Ta oligi teie koer! Ja te teate suurepäraselt, kes teda vigastas ja mis asjaoludel. Kes jättis ta nälga ja murtud luudega vedelema.

See on küsimus nõrgemast ja tugevamast. Ja kui soovite olla pateetiline, siis ka sellest, kas maailm on õiglane.

Kuidas te oma selgituses Õhtulehele ütlesitegi: “Pean tähtsaks, et saaks selgitatud, millal ja mis Lottaga tegelikult juhtus, ning et võimalikud süüdlased leitaks ja vastutusele võetaks.”

Meie ka.

Tiina Kaalep