Kogenud pätt nõuab riigilt vangla-aastate eest valurahaks miljoni

Pirita Selverile kuue pommiähvarduse tegemise eest vangi pandud mees jäi kohtus tagantjärele õigeks. Korduvalt karistatud kodanik nõuab nüüd riigilt alusetult vanglas veedetud kolme aasta eest ligi miljon krooni valuraha.

Hermo Taal võeti 2000. aastal vahi alla otse tänaval. Tõenäolise Pirita Selveri pommiähvardajani juhatasid politsei pealinna tänavatele paigaldatud uudsed turvakaamerad. Need kallid tehnikaimed olid üsna hiljuti välja pandud ja see oli ilmselt esimene juhus, kui kaameratest peale hoomamatu turvatunde politseil ka käegakatsutavat kasu oli.

Kohtus rääkis üks anonüümne tunnistaja, et Taal oli pommiähvarduste aegu kusagil peol praalinud, et tema ähvardaski vast avatud Pirita Selveri mitu korda õhku lasta. Laiamise käigus maininud ta, et tegi seda Selveri otsese konkurendi – läheduses paikneva kaupluse peremehe soovil. Anonüümse tunnistaja jutt sai Taali kolmeks aastaks vangi mõistmisel määravaks tõendiks kõigis kohtuinstantsides, välja arvatud riigikohus, kus asjale menetlusluba ei antud.
Taal istus oma aja ära – täpselt kolm aastat.

Euroopa Liit tuli appi
Aasta pärast Taali vabanemist ühines Eesti Euroopa Liiduga. Taal läks Eesti riigi vastu Euroopa Kohtusse. Kõrgeauline kohtunikkond võttis juhtumi menetlusse ja avastas Euroopa õiglase kohtupraktika seisukohast jämeda vea – Taal oli kinni pandud vaid anonüümse tunnistaja väitele tuginedes. “Määravas ulatuses ei saa kohtuotsus anonüümsel tunnistusel rajaneda,” seisis otsuses.

Taal nõudis Euroopas talle Eesti riigi poolt moraalse kahju tekitamise eest valuraha pool miljonit krooni. Euroopa kohus mõistis riigilt mehe kasuks välja vaid veidi üle saja tuhande krooni. Ühtlasi kohustas Euroopa kohus Eesti kohtuvõime Taali juhtumi uuele ringile saatma.

Tänavu suvel tegigi Harju Maakohus otsuse, mille kohaselt jäi Taal omaaegsetes pommiähvarduste süüdistustes õigeks. Vastav määrus väljastati kohtumajast augustis. Taal tegi selle põhjal kiire arvutuse, lähtudes seadusepunktist, mille järgi isikult alusetult vabaduse võtmisel kuulub kinnipidamiskohas veedetud aeg hüvitamisele rahas. Ta lähtus õigeksmõistva kohtumääruse kuupäevast ega võtnud aluseks tänavu jaanuaris kehtestatud alampalga määra 3600 krooni, saades valurahaks tuhande vangis veedetud päeva eest kokku ligi miljon krooni. Vastav taotlus jõudiski septembri algul rahandusministeeriumisse.

Rahandusministeeriumis tehti samuti kiire arvutus, aga lähtuti asjaolust, et valuraha kokkulöömisel lähtutakse vabanemise kuupäevast: saadi ligi poole väiksem rahahulk.

Muide, kui Taali juhtum kohtus uuele ringile läks, seisis kohtutoimikutes tema elukoha aadressina vangla. Mees oli jälle mingi kuriteo eest trellide taga. See on Taalil juba kuues kord vangis istuda. Rahandusministeeriumile saadetud valurahataotluses märgib ta, et seoses alalise elukoha puudumisega ootab ta vastust advokaadibüroo aadressile. Summa palub kanda juristi näidatud arveldusarvele.

Elukoht vangla
Selveri pommiähvarduste tõttu saamata jäänud tulu moodustas kokku üle 300 000 krooni. Äsja avatud poe käekäiku mõjutasid pommiähvardused esiotsa nii karmilt, et Selverite poeketti omava AS Kaubamaja juhataja tõdes lausa Kaubamaja majandustulemuste poolaasta vahearuandes, et Pirita Selveri majandustulemused olid oodatust tunduvalt kehvemad, sest “kaupluse avamine sattus teenindusettevõtetele pommiähvarduste tegemise laine harjale”.

Kentsakas on kogu loo puhul tõsiasi, et Pirita Selveri infotelefonile helistanud pommiähvardaja ei nõudnud poe sulgemist, vaid raha. Esime ses kõnes miljon krooni, lõpuks juba viis. Riigil aga ei ole enam mingit alust Taalile poolemiljonilise valuraha väljamaksmisest keelduda. Võib küüniliselt järeldada, et kui Taal oligi tegelik pommiähvardaja, jäi talle õigus vaid kohtu eksimuse tõttu. Mehe karistuste nimekirja vaadates tundub vangis istumine aga kuuluvat tema elustiili juurde.

Taali vangla-aastad:

• 1973 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu otsusega vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud.
• 1983 Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega vabadusekaotus 3 aastat.
• 1988 Harju Rajooni Rahvakohtu otsusega vabadusekaotus 3 aastat.
• 1998 märts Tallinna Linnakohtu otsusega vabadusekaotus 2 aastat.
• 1998 juuli Tallinna Linnakohtu otsusega vabadusekaotus 2 aastat.
• 1999 Hiiu Maakohtu otsusega vabadusekaotus 4 kuud.
• 2001 Tallinna Linnakohtu otsusega vabadusekaotus 3 aastat.
• 2006 Pärnu Maakohtu otsusega vangistus 2 aastat 6 kuud, ära kanda 6 kuud.

Pommiähvarduste laine aastal 2000

kaubandus
1. Tallinna Kaubamaja grupp -- 8 (Pirita Selver – 6; Punane Selver – 1; Kaubamaja – 1)
2. Stockmanni kaubamaja -- 4
Kristiine Kaubanduskeskus -- 4
Narva McDonalds -- 4
üks pommiähvardus:

• Pärnu: Viiburi Kaubahall, Härma Kaubahoov, Port Arturi kaubamaja
• Viljandi: Centrumi kaubamaja, Eliise kaubamaja, Dea kauplus
• Tallinn: Lasnamäe Säästumarket, Maardu Rema 1000, Laagna kauplus, Priisle kaubanduskeskus, Maardu kaubanduskeskus, EKS-kaubamaja, keskturg, Raeköök, restoran Szolnok, Ratsu baar
   
  koolid
  1. Paekaare Gümnaasium -- 6
  Kari Gümnaasium -- 6
  2. Karjamaa Gümnaasium -- 5
  Ehte Humanitaargümnaasium -- 5
  3. Juhkentali Gümnaasium -- 4
  Rakvere Reaalgümnaasium -- 4
  kolm pommiähvardust:
  Tallinna 6. Keskkool, Mustjõe Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Narva Peetri Kool
  Pommiähvardusi on saanud kokku üle 50 kooli.
   
  muud ettevõtted, asutused
  1. Viru hotell -- 4
  2. Harju maakohus -- 3
  Astangu Toimetulekukeskus -- 3
  3. Balti jaam -- 2
  kodakondsus- ja migratsiooniameti Sõle büroo -- 2
  Tallinna lauluväljak -- 2
  ööklubi Flamingo -- 2
  üks pommiähvardus:
  Ämari vangla, ööklubid Hollywood ja Atlantis,
  klubi Illusioon, Lehtse raudteejaam, SKY raadio Tallinnas, hotell Strand Pärnus, Lääne-Virumaa politseiprefektuur, Viljandi häirekeskus, Lääne-Virumaa maksuamet, Tartu linnakohus, Narva ja Puurmani kultuurimaja, Narva tollipunkt, Hansapanga kontor Pirital, Kunda Nordic Tsemendi kontorihoone.

Pommiähvarduste edetabel 21.06. 2000 Äripäevast