Kogu tõde rämpshüpoteekidest

Tervendav korrektsioon või paanika?;Hansa Investeerimisfondide pressiinfo korrektsiooni kohta finantsturgudel

Koostajad:

Enn Metsar, Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondi fondijuht

Jelena Fedotova, Hansa Venemaa Aktsiafondi fondijuht

Viimastel nädalatel on maailma finantsturgudel olnud valdavaks hirm
seoses kinnisvaraturu olukorraga USA-s ning selle mõju pärast maailma
majandusele ning globaalsetele väärtpaberiturgudele. Investorite muret
on suurendanud ka väljamaksete peatamine mitmete riskikapitalifondide
poolt.

"Mõistmaks käesoleva korrektsiooni olemust tuleb vaadata ajas natuke
tagasi - nimelt on globaalsed finantsturud teinud viimastel aastatel
läbi jõulise tõusu, mille taga on suuresti olnud tugev USA majanduse
ja sealsete ettevõtete kasumite kasv. Kasvava majanduse tingimustes
otsisid pangad ja investeerimisfondid aktiivselt ka uusi
investeerimisvõimalusi. Üheks uueks, laialdase populaarsuse
saavutanud varaklassiks olid madalakvaliteedilised (sub-prime)
kinnisvaralaenud ehk rämpshüpoteegid, mida väljastati inimestele,
kelle krediidivõime polnud tavalistest pankadest elamuasemelaenu
saamiseks piisav," ütles Enn Metsar.

Metsari sõnul sattusid mõned kuud tagasi mitmed riskantsemaid
kinnisvaralaene väljastavad ettevõtted raskustesse ning
finantsturgudel tekkis mure probleemi ulatuse ja mõju pärast
pankadele ja riskikapitalifondidele. Viimastel nädalatel ongi
selgunud, et mitmed riskikapitalifondid on rämpshüpoteekidesse liiga
suurtes mahtudes panustanud. See on oluliselt mõjutanud mitmete
finantsektori ettevõtete kasumeid ning viinud langusesse
börsiindeksid üle maailma.

Metsari hinnangul pole kaugeltki selge, kui kaua langus veel kestab.
Optimismiks annab põhjust aktsiahindade ajaloolises perspektiivis
atraktiivne hinnatase, tugev globaalne majanduskasv ning keskpankade
koordineeritud katsed turgude likviidsust hoida ja ärevust
leevendada. Keskpankade kiire reaktsiooni suurepäraseks näiteks oli
tänane USA Föderaalreservi otsus diskontomäära 0,5% võrra langetada.
Ettevaatlikuks teeb aga selgusetus rämpsvõlakirjadesse investeerinud
fondide ja pankade probleemide ulatusest.

Kuidas mõjutab globaalsete börside langus Ida-Euroopat?

"Kui USA ja Aasia aktsiaturgude languse taga võib näha ka reaalseid
majanduslikke põhjuseid, siis Ida-Euroopa turgudel on langus tingitud
eeskätt tehnilistest ja psühholoogilistest faktoritest," sõnas Metsar.
"Viimastest rääkides on loomulik, et ärevus aktsiaturgudel ei piirdu
reeglina ühe või kahe turuga, vaid levib kiiresti üle maailma
mõjutades ka börse, mis pole USA väärtpaberituru ja
kinnisvarasektoriga tihedalt seotud," ütles ta. Nii on sarnaselt
teiste arenevate turgudega langusesse sattunud ka Ida-Euroopa
aktsiaturud - oma tipust 23.juulil oli Ida-Euroopa suurettevõtete
aktsiahindade liikumisi peegeldava indeksi DJ Euro Enlarged 50
väärtus langenud 17.augustiks 10,6%.

Peamiseks tehniliseks Ida-Euroopa turgu mõjutavaks faktoriks on olnud
globaalsete aktsia- ja riskikapitalifondide vajadus müüa positsioone,
tegemaks väljamakseid osakuomanikele. Viimastel päevadel ongi
Ida-Euroopa aktsiate peamiseks müüjaks olnud USA päritolu
riskikapitalifondid. Tuleb mõista, et fondid on osakute
tagasiostmiseks sunnitud aktsiaid müüma hoolimata nende arvamusest
Ida-Euroopa ettevõtete fundamentaalse atraktiivsuse kohta.

"Meie arvates kauplevad täna paljud Ida-Euroopa ettevõtted juba
küllaltki atraktiivsel hinnatasemel. Erinevalt USA-st püsivad ka
majanduskasvu mootoriks olevad regiooni finants- ja kinnisvarasektor
jätkuvalt tugevatel alustel. Ehkki on suhteliselt keeruline hinnata
Ida-Euroopa börside käitumist lähinädalatel, oleme kindlad, et
regiooni tulevikuperspektiivid on head," kinnitas Metsar. Täna on 55%
Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondi portfellist paigutatud väga kiire
kasvuga ja perspektiivikatele Balkani riikide turgudele - Serbiasse,
Bulgaariasse ja Rumeeniasse, kuhu globaalse mastaabiga fondidel on
nende turgude väiksuse ja madala likviidsuse tõttu keeruline
investeerida. Seetõttu on meie fondi täna langus ka suhteliselt vähem
mõjutanud kui Ida-Euroopa turgu üldiselt.

Kuidas mõjutab korrektsioon Ida-Euroopa kinnisvarasektorit?

Eesti on väga hea näide kinnisvaraturu tsükli arengu kohta.
Pangandussektori areng ja intresside langus tõid kaasa kiire
elamuasemelaenude mahtude kasvu ning ka suure nõudluse uute
arendusprojektide järgi. Nii on Eestis välja antud elamuasemelaenude
maht juba Euroopa Liidu 15 jõukama riigi keskmisele kannule jõudnud
ning seetõttu on võimalik areng tulevikus tõenäoliselt aeglasem
sellest, millega oleme viimastel aastatel harjunud.

Metsari hinnangul ei saa Eesti tänast olukorda laiendada teistele
Ida-Eurooopa riikidele, samas võib Eestit käsitleda kui head mudelit
selle kohta, mis võib neid riike tulevikus ees oodata. "Balkanil ning
mujalgi Ida-Euroopas on hüpoteeklaenude väljastamine sisuliselt alles
alguse saanud ning seetõttu ei saa seal kuidagi rääkida
kinnisvarahindade mullist," ütles Metsar. Tuleb arvestada, et
Ida-Euroopas pole viimase 50 aasta jooksul toimunud reaalselt
inimeste ja äriettevõtete vajadustega vastavuses olnud kinnisvara
arendust ning seetõttu prognoosime nõudluse püsimist väga kõrgel
tasemel. Näiteks näeme alles täna enamikes Bulgaaria ja Rumeenia
linnades esimesi modernseid kaubanduskeskuseid ja büroohooneid.

Millised on Venemaa aktsiaturu perspektiivid?

Hansa Venemaa Aktsiafondi fondijuht Jelena Fedotova sõnul on USA-s
toimuva mõju Venemaa aktsiaturule marginaalne. USA moodustab otseselt
3,1% Venemaa ekspordist, võrreldes näiteks Euroopa Liidu 52%, Aasia
18% ja SRÜ 15% osakaaluga. Venemaa majanduskasvust aasta esimeses
kvartalis 61% moodustas eratarbimine, 32% valitsuskulutused ja 27%
investeeringud. Netoekspordi osa kasvus on viimastel kvartalitel
olnud kergelt negatiivne. "Kasvavavad valitsuse kulutused ja
investeeringud püsivad tugevatel alustel ning meie arvates ei mõjuta
neid väljaspool Venemaal toimuv oluliselt," sõnas Fedotova.

"Tänaste toorainehindade tingimustes on Venemaa heas positsioonis,
olles toetatud nii kõrgete naftahindade kui tugeva majanduskasvu
poolt. Samuti investeerivad kohalikud investorid rekordilistes
mahtudes aktsiaturule," ütles Fedotova. 87% Venemaa ekspordist
moodustavad toorained ning nende hinnad on ka täna suuresti
investorite poolt Venemaale osutatava usalduse ning riiki tehtavate
investeeringute taga. Venemaale avaldab USA elamuasemelaenude turul
toimuv mõju sel juhul kui majanduskasvu aeglustumine jõuab Euroopa
Liitu või Aasiasse. USA elamuasemelaenude kriisi ja halveneva
rahvusvahelise krediidikeskkonna mõjul võivad tõusta ka Venemaa
ettevõtete laenuintressid 50 - 200 baaspunkti võrra.

Peamiseks Venemaa turu katalüsaatoriks on täna nafta hind ja oodatust
paremad kasumid teises ja kolmandas kvartalis. Investorid ootavad
naftaettevõtetelt häid teise kvartali tulemusi, mis avalikustatakse
augusti lõpus. Lisaks on paljud Venemaa ettevõtted tänastel
hinnatasemetel juba väga atraktiivsed. "Põhiküsimuseks Vene börsi
lähinädalate käitumise hindamisel on see, kas investorid võtavad
Venemaa suunalistest fondidest raha välja. Tänaseni pole osakute
müüki praktiliselt toimunud, osaliselt ka seetõttu, et
rahvusvahelised investorid on paigutanud Venemaale suhteliselt vähe
raha. Siiski on Vene turg üks likviidseimaid arenevaid turge ning
mõned Ida-Euroopa, BRIC ning globaalsetele arenevatele turgudele
investeerivad fondid kindlasti müüvad, kui see vajalikuks peaks
osutuma," ütles Fedotova.