05.07.2007, 00:00
Kohalikud venelased vahendavad igiliikurit
Eesti Energia lükkas tagasi kahe ärimehe projekti toota elektrit iseäraliku seadmega.
IGILIIKURI mAALETOOJAD: Viktor Rutkovski (vasakul) ja Roman Moltšanov paneks kohe Tallinna lahe põhja vee-energiamuundureid täis kui vaid projektile toetajaid leiaks. INGMAR MUUSIKUS
Viktor Rutkovski (51) ja Roman Moltšanov (28)
töötavad Miiduranna sadamas laevalaadungite inspekteerimise firmas.
Viktor on firma manager, Romani nimesildil seisab korporatiivkeelne operation
support team. Paari kuu eest jäi meestele silma teadusuudis, milles Vene
leidur oli pannud vee all tööle vesioina täiendatud mudeli ning
väitis, et seda saab rakendada elektri tootmiseks. Juhtumisi samal ajal
kuulutas Eesti Energia välja konkursi, saamaks ideid
tulevikutehnoloogiateks elektritootmise tarvis. Tulevikuenergia sihtkapital
lubas uute energialahenduste väljatöötamist toetada kuni 10
miljoni krooniga. Mehed võtsidki seadme leiutaja, Kanaaridel resideeriva
Vene teadusdoktori Vjatšeslav Maruhiniga ühendust ning taotlesid
volituse esindada tema huve Baltimaades ja Põhja-Euroopas.
“Idee on ju hea, seade mingit kütet ei vaja, tuleb lihtsalt piisavalt sügavale vee alla paigutada, et veerõhk tekiks ja mehhanismi liikuma paneks. Kui ma leiutajaga Hispaanias kohtusin, imestas ta, milleks Baltimaad tuumajaamu ehitada tahavad, kui siin on meri olemas ja saaks sellist seadet kasutada.”
Viktor ja Roman ei jõua nüüd ära imestada, miks energiafirma nende projekti igiliikuri valda liigitas. “Oleks võinud vähemalt asjalikult põhjendada,” pahandab Roman. Viktor lisab, et leiduril on Hispaanias mugandatud vesioina toimiv eksemplar olemas, millega üht eramut elektriga varustatakse. “Sami ne letali (ise pole lennanud),” - vastavad mehed küsimusele, kas nad on toimivat seadeldist oma silmaga näinud.
Soojuselektrijaamast kuus korda odavam
Viktor teab rääkida, et Maruhin katsetab oma leiutist praegu Tenerifel hüdroloogiainstituudis. Roman lisab, et luges kuu aega tagasi allveelaevast, mis Saksamaal välja töötati ning mis liikuvat vee jõul. “Küllap see kasutab samalaadset mehhanismi,” oletab ta.
Oma pakkumisdokumendis kirjutasid mehed leiduri juhistele tuginedes, et seadme elemendid peab tootma Venemaal, sest need vajavad suurt tootmistäpsust. Kokku võib “kosmosetehnoloogia” aga panna Eestis või kus tahes, kus see aga kasutust leiaks...
Pakkumisdokumendis seisab: “Tehas, kus 535-kilovatise võimsusega katsemoodul ehitati, arvutas muunduri (ehk vesioina) hinnaks ligi 12 000 eurot, elektrigeneraatori ning selle juhtimisploki hinnaks 15 300 eurot ning hüdroturbiini hinnaks ligi 20 000 eurot.”
Merendusharidusega Viktor räägib, et sellise omahinna juures oleks vesioina põhimõttel töötava elektrijaama ehitusmaksumus kuus-seitse korda väiksem kui soojusjõujaamadel, mis peaks elektrijaamadest olema kõige odavamad ehitada.
“Mis see väiksem eksemplar maksab, mis Hispaanias eramule elektrit toodab?” – küsin.
“Pakun, et 10 000 eurot,” ütleb Roman. “Tasub arvestada, et tegu on alles katsetusfaasis tehnikaga,” lisab Viktor.
Kreml vesioina arendamise vastu
“Miks muunduriks nimetatud aparaadi leidur Hispaanias resideerib, aparaati ennast aga Venemaal ei toodeta?”
“Vene Teaduste Akadeemia tunnistas Maruhini projekti “huvitavaks”. Idee jõudis isegi praeguse peaministri Mihhail Fradkovini, kes andis aga mõista, et Kremlis on jõudusid, kes on surmani selle agregaadi arendamise vastu. Saage aru, sellist projekti, mis töötab sisuliselt kütuseta, blokeerib Kreml seni, kuni Venemaal on naftat, mida müüa!”
Ameeriklased seevastu üritasid Maruhini vesioina ideed kaaperdada. “Nad olid kohe valmis tootma hakkama, aga tahtsid enne lepingu sõlmimist tööjoonistega tutvuda. See tegi leid uri muidugi ettevaatlikuks,” räägib Viktor. Roman lisab, et skeptikute veenmiseks tuleks esitada umbkaudu 500 erinevat valemit, mis masinavärgi tööpõhimõtet selgitaks. “Eesti Energiale saadetud dokument oli pigem asja reklaamiv referaat. Moskvas registreeritud Teaduslik Tööstuslik Ühendus Tulevikuenergeetika, mis leiutise patente omab, oleks huvi korral nõus siia kõik vajaliku saatma, isegi spetsialistid, kes asja käivitaks. Raha peaks aga siit tulema.”
Meie energiafirma lükkas meeste pakkumise küll tagasi, aga veealuse vesioinaga elektrit tootev agregaat võib Eestimaal ühel kenal päeval siiski käima minna. “Üks merelähedane omavalitsus on asjast tõsiselt huvitatud,” salatseb Viktor. Pärast pikka pilguvahetust Romaniga lisab ta, et ilmselt tuleb katseeksemplar Venemaalt ise kohale tellida. “Kõik tahavad ju oma silmaga näha, kuidas asi töötab. Aga raha on vaja selleks.”
“Idee on ju hea, seade mingit kütet ei vaja, tuleb lihtsalt piisavalt sügavale vee alla paigutada, et veerõhk tekiks ja mehhanismi liikuma paneks. Kui ma leiutajaga Hispaanias kohtusin, imestas ta, milleks Baltimaad tuumajaamu ehitada tahavad, kui siin on meri olemas ja saaks sellist seadet kasutada.”
Viktor ja Roman ei jõua nüüd ära imestada, miks energiafirma nende projekti igiliikuri valda liigitas. “Oleks võinud vähemalt asjalikult põhjendada,” pahandab Roman. Viktor lisab, et leiduril on Hispaanias mugandatud vesioina toimiv eksemplar olemas, millega üht eramut elektriga varustatakse. “Sami ne letali (ise pole lennanud),” - vastavad mehed küsimusele, kas nad on toimivat seadeldist oma silmaga näinud.
Soojuselektrijaamast kuus korda odavam
Viktor teab rääkida, et Maruhin katsetab oma leiutist praegu Tenerifel hüdroloogiainstituudis. Roman lisab, et luges kuu aega tagasi allveelaevast, mis Saksamaal välja töötati ning mis liikuvat vee jõul. “Küllap see kasutab samalaadset mehhanismi,” oletab ta.
Oma pakkumisdokumendis kirjutasid mehed leiduri juhistele tuginedes, et seadme elemendid peab tootma Venemaal, sest need vajavad suurt tootmistäpsust. Kokku võib “kosmosetehnoloogia” aga panna Eestis või kus tahes, kus see aga kasutust leiaks...
Pakkumisdokumendis seisab: “Tehas, kus 535-kilovatise võimsusega katsemoodul ehitati, arvutas muunduri (ehk vesioina) hinnaks ligi 12 000 eurot, elektrigeneraatori ning selle juhtimisploki hinnaks 15 300 eurot ning hüdroturbiini hinnaks ligi 20 000 eurot.”
Merendusharidusega Viktor räägib, et sellise omahinna juures oleks vesioina põhimõttel töötava elektrijaama ehitusmaksumus kuus-seitse korda väiksem kui soojusjõujaamadel, mis peaks elektrijaamadest olema kõige odavamad ehitada.
“Mis see väiksem eksemplar maksab, mis Hispaanias eramule elektrit toodab?” – küsin.
“Pakun, et 10 000 eurot,” ütleb Roman. “Tasub arvestada, et tegu on alles katsetusfaasis tehnikaga,” lisab Viktor.
Kreml vesioina arendamise vastu
“Miks muunduriks nimetatud aparaadi leidur Hispaanias resideerib, aparaati ennast aga Venemaal ei toodeta?”
“Vene Teaduste Akadeemia tunnistas Maruhini projekti “huvitavaks”. Idee jõudis isegi praeguse peaministri Mihhail Fradkovini, kes andis aga mõista, et Kremlis on jõudusid, kes on surmani selle agregaadi arendamise vastu. Saage aru, sellist projekti, mis töötab sisuliselt kütuseta, blokeerib Kreml seni, kuni Venemaal on naftat, mida müüa!”
Ameeriklased seevastu üritasid Maruhini vesioina ideed kaaperdada. “Nad olid kohe valmis tootma hakkama, aga tahtsid enne lepingu sõlmimist tööjoonistega tutvuda. See tegi leid uri muidugi ettevaatlikuks,” räägib Viktor. Roman lisab, et skeptikute veenmiseks tuleks esitada umbkaudu 500 erinevat valemit, mis masinavärgi tööpõhimõtet selgitaks. “Eesti Energiale saadetud dokument oli pigem asja reklaamiv referaat. Moskvas registreeritud Teaduslik Tööstuslik Ühendus Tulevikuenergeetika, mis leiutise patente omab, oleks huvi korral nõus siia kõik vajaliku saatma, isegi spetsialistid, kes asja käivitaks. Raha peaks aga siit tulema.”
Meie energiafirma lükkas meeste pakkumise küll tagasi, aga veealuse vesioinaga elektrit tootev agregaat võib Eestimaal ühel kenal päeval siiski käima minna. “Üks merelähedane omavalitsus on asjast tõsiselt huvitatud,” salatseb Viktor. Pärast pikka pilguvahetust Romaniga lisab ta, et ilmselt tuleb katseeksemplar Venemaalt ise kohale tellida. “Kõik tahavad ju oma silmaga näha, kuidas asi töötab. Aga raha on vaja selleks.”
Riigifirma: teie seade on vastuolus füüsikaseadusega
Lugupeetud härra Rutkovski, lugupeetud härra Moltšanov
Täname Teid Eesti Energia Tulevikuenergia sihtkapitali konkursile esitatud projekti eest. Eesti Energia eksperdid vaatasid läbi ning andsid hinnangu esitatud projektile “Kütuseta vee potentsiaalse energiamuunduri ekspluatatsiooni andmine ammendamatu ökoloogilise puhtuse ja võimsa energia saamise eesmärgil”. Leiame, et pakutud perpetuum mobile tüüpi seade, mis püüab ära kasutada termodünaamiliselt stabiilse süsteemi siseenergiat, on vastuolus energia jäävuse seadusega, mistõttu otsustame esitatud projekti mitte toetada.
Lugupidamisega,
Alo Kelder, Arendusjuht, Eesti Energia AS
Lugupeetud härra Rutkovski, lugupeetud härra Moltšanov
Täname Teid Eesti Energia Tulevikuenergia sihtkapitali konkursile esitatud projekti eest. Eesti Energia eksperdid vaatasid läbi ning andsid hinnangu esitatud projektile “Kütuseta vee potentsiaalse energiamuunduri ekspluatatsiooni andmine ammendamatu ökoloogilise puhtuse ja võimsa energia saamise eesmärgil”. Leiame, et pakutud perpetuum mobile tüüpi seade, mis püüab ära kasutada termodünaamiliselt stabiilse süsteemi siseenergiat, on vastuolus energia jäävuse seadusega, mistõttu otsustame esitatud projekti mitte toetada.
Lugupidamisega,
Alo Kelder, Arendusjuht, Eesti Energia AS
Puidu gaasistamine ja veealune tuumajaam
Tulevikuenergia sihtkapitali projektikonkursile laekus kokku 21 tööd. Teemadena olid konkursitööde hulgas esindatud puidu gaasistamine, tuuleenergia ja hüdroenergia kombineerimine ja päikeseenergia võimalused Eestis. Esitati ka ettepanekuid põlevkivienergeetika arendamise ja energiasäästu vallas. Loomingulisematest lahendustest pakuti välja igiliikuri ja veealuse tuumajaama idee.
Alo Kelder: "Täna võib öelda, et konkursi korraldamine oli kasulik, sest see andis hea ülevaate meie teadus- ja tehnoloogiamaastiku ideedest tuleviku energeetikalahenduse alal. Eesti Energia püüdleb selle suunas, et saavutada tasakaalustatud ja keskkonnahoidlik energiaportfell ning soovib selleks niipalju kui võimalik kaasata Eesti teadlaste ja tehnoloogiaarendajate abi.
Eesti Energia pressiteatest
