21.11.2008, 00:00
Kohtumine Uhke Olgaga
Üksikema ja ilusalongi omanik Olga Nõmm (25) ei saa õieti aru, kuidas ta kuulsaks sai.
See juhtub ühel varasuvisel õhtul, kui Anu Saagim pärast
päikseloojangut ärkab ja suure nahkhiire kujul linna peale lendab. Ta
vajab seda, mida iga seltskonnaportaali peatoimetaja alati on vajanud –
värsket verd.
See juhtub selsamal ööl, kui Saagim
märkab Astorias toimuval X.O Partyl üht rõõmsameelset
venelannat (“Mina leidsin tema, mul on terav silm!”), ning juba
järgmisel päeval avaldab Elu24 lehel oma saagist esimese foto. Aga
tõsisemalt “küpsetama” (see on
seltskonnaajakirjanduslik termin) hakkab Saagim Olgat alles hiljem.
Eesti seltskonnaajakirjanduse ema loob Olgale kõigepealt nime
(“Ma mõtlesin, et see võiks olla selline indiaaninimi,
umbes nagu Uhke Kotkas”) ja avaldab naisest seejärel pilte
– paljastavaid pilte, glamuurseid pilte; nii palju pilte, et
eestlase hingest ratsutavad välja ärevus, segadus, kadedus ja
meelepaha ning internetiportaalide kommentaarirubriikidest kostab karjeid
(“Kes on see Uhke Olga?”, “Melonid-arbuusid!”,
“Whodafuck?” ja “No mida palun!?”).
See
juhtub veel veidike hiljem, kui foto Uhkest Olgast jõuab ka Ekspressi,
põhjustades suurt elevust toimetuse meesperes, ning ülesanne
kuulus daam üles otsida langeb lõpuks siinkirjutaja
õlgadele. Ma olen uhke ja õnnelik, sest pärast
aastatepikkust harjutamist on kolleegid viimaks mõistnud, et olen
küps tõeliseks väljakutseks.
Ning saabub 17.
november ja kell näitab 18.29 ning ma kohtun Uhke Olgaga ühes
eriti maitsekas vene lounge’is, kus eriti valge ning vahune latte maksab
40 krooni ning taustaks mängib eriti mahe bossa nova. Ja Olga
naeratab kaunilt, sõbralikult ja soojalt, mis sest, et tema
trendika dressipluusi lukk on kuni lõpuni kinni.
Ajakirjanik:
Kas te kujutate ennast ette 50aastasena?
Uhke Olga:
Mkm! (Judistab õlgu) Ma just sain 25
aastat ja mõtlesin, et varsti juba 30...
A:
Aga 30aastasena kujutate end ette?
UO:
Mkm! Ma mõtlen kogu aeg, et olen 20 või 21. (Naerab)
A:
Mida peab inimene tegema, et olla ilus?
UO:
Positiivne olla on vaja! Kui naine istub nii
(tõmbab end kössi), siis nagu sein oleks ees. Aga kui inimene on
rõõmus, siis sa tunned, et tahad temaga suhelda, isegi siis, kui
ta natuke nagu ei ole ilus.
A:
Millal te Narvast
Tallinna tulite?
UO:
Seitse aastat tagasi, siis kui
läksin ülikooli õppima.
A:
Ja
mida õppisite?
UO:
Disainerinterjööri Euroülikoolis. Interjööri disaini.
A:
Lõpetasite ära ka?
UO:
Üks aasta jäi puudu. (Naerab)
A:
Mida teie salongis tehakse?
UO:
Seal ma teen püsimeiki, küünepikendusi,
juuksepikendusi...
A:
Mida see tähendab
– “püsimeik”?
UO:
No see on
siis, kui naine teeb nõelaga kulmud, huuled ja silmad ja pole vaja kogu
aeg värvida. See on, kuidas öeldaksegi, permanent.
A:
Kas teil endal on ka püsimeik?
UO:
Jaa, muidugi! (Naerab rõõmsalt)
A:
Kust teil selline nimi on tulnud – Uhke Olga?
UO:
Ma ei tea. Alguses ma ei saanud aru, mis see
üldse tähendab.
A:
Aga mida uhkus
tähendab teie jaoks?
UO:
No mina ise ei ole uhke. Kui, siis natukene. (Naerab pikalt)
A:
Kuidas te nii kuulsaks saite?
UO:
No üks õhtu niisama läksin klubisse
sisse, Astoriasse, siis tegid pildid. (Naerab)
A:
Käite sageli pidudel?
UO:
Ei,
väga vähe. Praktiliselt ainult siis, kui mingi normaalne pidu tuleb.
A:
Kuskohas on Tallinnas normaalsed vene peod?
UO:
Igal pool – Déjà Vu’s on
näiteks selline vene pidu nagu “Babulja”. Väga
lõbus on!
A:
Kui kaua te Anu Saagimit
tunnete?
UO:
Ma ühtegi korda ei ole
näinud Anu Saagimit. Kõik mõtlevad, et tunnen, aga
tõesti ei tunne. (Naerab taas kord)
A:
Kelle poolt te viimastel valimistel hääletasite?
UO:
Tsentristid.
A:
Toetate
Keskerakonda?
UO:
(segaduses) Kes?
A:
Keskerakonda? Edgar Savisaart?
UO:
(soojalt) Jaa!
A:
Miks teile
Edgar Savisaar meeldib?
UO:
Ei teagi, miks.
Lihtsalt meeldib nagu.
A:
Kes veel teie iidolid
on?
UO:
Näiteks Angelina Jolie – ilus
ja väga hästi mängib.
A:
Aga kas te
mõnd Eesti näitlejat ka teate? Andrus Vaarikut?
UO:
Mkm. (Raputab pead) Ma pole tõesti-tõesti
kunagi vaadanud ühtki Eesti filmi.
A:
Olgu.
Mul mõned kolleegid palusid ka esitada teile küsimusi (krabistab
paberitega). Mis on teie elu eesmärk?
UO:
Vaba!
A:
(segaduses) Olla vaba?
UO:
Jah, vaba! Lahutatud.
A:
Millest lahutatud?
UO:
Enne olin nagu abielus, aga
nüüd olen nagu – kuidas seda öeldakse – lahkus,
lahku läinud.
A:
Mis siis juhtus abieluga?
UO:
Armastust ei olnud enam, siis läks
minekut.
A:
Kui kaua armastus kestis?
UO:
Aasta aega.
A:
Lapsi ei ole
teil?
UO:
On, poeg Indrek – mees oli mul
eestlane.
A:
Ütlesite, et poja nimi on
Indrek. Aga kodus räägite temaga ikka vene keelt?
UO:
No ta käis mul eesti lasteaias ja ma
mõtlesin, et läheb eesti kooli, aga pärast mõtlesin, et
mul oleks veidike raske temaga kodutööd teha ja siis ta läks
vene kooli.
Aga looduseõpetus ja inimeseõpetus on
seal eesti keeles. Ta väga hästi räägib eesti keeles, isegi
paremini kui mina. Ja kõik sõbrad on tal eestlased praktiliselt.
A:
Nii, ma vaatan nüüd... (krabistab
veel paberitega) Mis on õnn?
UO:
Mis see
tähendab?
A:
Ingmar, kuule, mis on
“õnn” vene keeles?
Fotograaf ei tea.
UO:
(mõtlikult) Õnn? Onn? Aa,
štšastje! See on see, kui inimene on terve ja on armastus. Siis
on inimesed väga õnnelikud.
A:
Teie
olete õnnelik?
UO:
No mina olen üldse
selline õnnelik ja lõbus inimene. (Naerab)
A:
Kas te neid kommentaare olete lugenud enda kohta?
Inimesed on ju õudsed.
UO:
Jaa. Mul ü
;ks laupäev oli aega, siis ma lugesin nad kõik läbi. (Naerab)
Väga naljakas oli, mul ei ole sellest halb olla. Lihtsalt naeran ja panen
arvuti kinni.
A:
Kui suur on teie tavalise
kuu eelarve?
UO:
(naerab, ei saa aru)
A:
Kui palju teil kuus raha läheb?
UO:
Väga palju! (Naerab veel rõõmsamalt)
Tõesti väga palju, ei hakka ütlemagi.
A:
(mornilt) Mille peale see siis kõik kulub?
UO:
Riided, kosmeetika, auto, igasugused massaažid,
jõusaalid – tuleb palju tööd teha, et
kõik ära maksta.
A:
Milliseid
protseduure te sel nädalal teinud olete?
UO:
No massaaži iga päev ja siis juuksed värvisin ära – mulle
tõesti mustad juuksed ei sobi – ja siis kehahoolduseid igasuguseid
ja küünehooldust.
A:
Mis
on küünehooldus?
UO:
(rõõmsalt) Kunstküüned: läheb poolteist
tundi aega ja siis ilusad küüned on.
A:
Kui sageli te külastate Venemaad?
UO:
Ma
ühe korra olen käinud seal. Moskvas, see oli kuu aja eest. Mul
väga hea sõbranna läks õppima sinna.
A:
Ja kuidas meeldis?
UO:
Nii
palju inimesi oli Moskvas, see oli algul nagu harjumatu, aga muidu väga
meeldis!
Muidugi väga kallis on seal kõik –
istusime ühes restoranis, kus praegu kõik käivad, ja siis
tuli arve 20 000 rubla (10 000 krooni).
A:
Mis te siis tellisite seal?
UO
: Suppi natukene.
A:
Kas te
raamatuid ka loete?
UO:
Jah. Enne nagu palju
lugesin, aga viimasel ajal on isegi ajalehti lugeda vähe aega.
A:
Millest viimane raamat rääkis?
UO:
Oeh, kuidas seda öelda eesti keeles? No naiste
jaoks selliseid raamatuid kirjutavad armastusest, mees ja naine, nii ja naa?
See oli kahe aasta eest.
A:
See on nüüd
selline ootamatu küsimus, aga kas teie.. ee... Te olete ju väga...
ee... suure...
UO:
Ma teadsin, et see küsimus
tuleb...
A:
Et mis on selle saladus? Selle peale
teil... ee... ei ole kulunud raha?
UO: Ei ole! (Naerab)
A:
Aga on see – mul on väga raske seda ette
kujutada – kas selline... ee... see on üldiselt vist nagu hea
asi? Või on see nagu keeruline?
UO:
(hämmeldunult) Mis asi on keeruline?
A:
(pisut
hüsteeriliselt) On nii keeruline elada!? Ebasobiv tähelepanu ja nii
edasi!?
UO:
Minul ei ole raske, mul on normaalne
elu! Muidugi ma ei käi igal pool nii riides nagu pidudel, et kõik
vaatavad, et mul on sellised rinnad.