Kohus töötab rohkem videolahenduste kaudu. Muret teevad inimeste IT-oskused ja nakatumine
12. märtsil kuulutas Vabariigi Valitsus COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu maailmas riigis välja eriolukorra .
See seab piiranguid kõigile Eestimaa inimestele nende igapäevases tegevuses. Samas ühiskonna toimimiseks ja avalike teenuste kättesaadavuseks peavad vastavad asutused ja isikud oma põhitegevusega jätkama. Peaminister rõhutas oma pöördumises kohtute poole 19. märtsil seda kõike. Ka seda, kuidas õigusriigi põhimõtete kindlustamiseks on väga oluline, et isikute õigused oleks tagatud. Isikute põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei väära ka tekkinud erakordne olukord.
Kohus on püüdnud oma tegevust ümber korraldada. Soovitusi selleks on jaganud Kohtute Haldamise Nõukoda ja justiitsministeerium.
Tsiviilmenetluses on lihtsam tehniliste lahenduste abil õigust mõista. Süüteovaldkonnas paraku kõiki menetlusi sel moel teha ei saa ja seetõttu on väga paljud istungid praegu edasi lükatud.
Eks me kõik oleme äraootavad ja kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb Eestis olukord ja kui kaua eriolukord kestab. Ei saa välistada, et vajadusel muudetakse menetlusnorme ja -nõudeid ning laieneb videosilla kasutamise võimalus. Praegu on süüteovaldkonnas üldmenetluste pidamisel vajalik süüdistatava nõusolek videosilla kasutamiseks ja kasutatav tehniline lahendus peab vastama seaduses nimetatud nõuetele. Kui süüdistatav ei nõustu sellise tehnilise lahendusega, ei saa me seda kasutada.
Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on käsitlenud videoistungeid ja lubanud sellist istungivormi. Näiteks 9. novembril 2006 tehtud otsuses asjas Golubev vs. Venemaa märgiti, et kuigi süüdistatava füüsiline kohaolek kohtusaalis on väga soovitatav, ei ole see iseenesest eesmärk. Pigem teenib see suuremat eesmärki tagada õiglane menetlus tervikuna.
Küll aga ütleb EIK praktika (näiteks 2. novembril 2010 lahendis Sakhnovskiy vs. Venemaa, 27. juunil 2017 lahendis Medvedev vs. Venemaa), et süüdistatavale tuleb tagada võimalus oma kaitsjaga privaatselt suhelda ehk kaitsja ei saa asuda kusagil mujal jne. Kui kinnipidamisasutus tagab kaitsja juuresviibimise (ja ilmselt praegu ka tagab), siis ei ole probleeme juhul, kui süüdistatav sellise tehnilise lahendusega nõustub.
Kuna testimisvõimekus on piiratud, ei testita ei kohtunikke ega menetlusosalisi.
Samuti ei ole takistusi lühi- ja kokkuleppemenetlusteks. Seadus lubab korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kohtulikust arutamisest lühimenetluses ja kokkuleppemenetluses tehnilise lahenduse kaudu.
Harju Maakohtus tõhustatakse tehnilist võimekust ning vajadusel saab kindlasti menetlusi sel moel korraldada.
Praktikas võib takistuseks kujuneda asjaolu, et kohtul on kohustus isikusamasused tuvastada, oluline on isikul allkirjastada õiguste deklaratsioon jne. Paljud inimesed paraku ei oska kasutada ei ID-kaarti ega oma võimalust digiallkirjastamiseks. Sellega oleme varem kokku puutunud tunnistajate Skype’i teel ülekuulamise katsetel.
Ka on olukorras, kus oleks vaja reaalselt istungit kohtus pidada, praegu kindlasti takistuseks isikute tervis ja selle ohutuse tagamine. Kuna testimisvõimekus on piiratud, ei testita ei kohtunikke ega menetlusosalisi.
Peame aga välistama olukorra, kus haigustunnustega isik satub kohtumajja ja võib kujutada endast teistele ohtu. Seega peab menetlemiseks välja kutsutud isik tingimata informeerima kirjalikult kohut, kui tal on haigustunnuseid.
Me kõik loodame, et keegi ei kuritarvita hetkeolukorda. Praegusel juhul tuleks kõigil säilitada inimlikkus, hoolivus ja riigi toimimine.
