Napolit tuntakse Eestis eelkõige magusate laulukeste ja sealkandis toodetavate Barilla pastatoodete järgi. Kuid Itaalia uuriv ajakirjanik Roberto Saviano hakkas 2006. aasta kevadel uurima Napoli organiseeritud kuritegevust. Ta sai hakkama seni kõige ulatuslikuma analüüsiga Camorra tegevusest ning selle mõjust, mis ulatub üle terve Itaalia ning paljudesse maailma pealinnadesse.

Tema raamat pealkirjaga "Gomorrah - Italy's other mafia" tekitas sensatsiooni. Pealkirjas kasutas ta parafraasina Piiblis Jumala poolt pattude pärast hukatusse määratud linna nime.

Oma eluga riskides töötas ta Camorra kontrollitud tehastes, ehitustel ja oli isegi kelneriks maffiapulmas. Neljateistkümneaastaselt nägi Roberto pealt esimest mõrva. Tema arstist isa peksti jõhkralt läbi, sest ta julges aidata Camorra poolt karistuseks tänavale surema jäetud noorukit.

Camorra tõde on vägivald

Selle raamatu mõistmiseks on vaja endalt küsida: mis on tõde? Ja seda mitte filosoofilises plaanis, sest siis oleks ju hoopis põnevam küsida: mis on vale?

Tõde, nagu seda seletab Roberto Saviano, on vägivald, mille teel ei ole mingeid takistusi - ei moraalseid, eetilisi, seaduslikke ega ühiskondlikke. Tõde - see on jõhker jõud, see on brutaalne üleolek, see on hirmuvalitsus. See on pähe lastud kuul või karistuseks murtud jalaluud; automaadivalang poeaknasse, avalik hukkamine rahvast pungil baaris; see on teadmine, et vägivald on paratamatu ja igavene ning Camorra on selle isand. Vastupanu Camorrale pole isegi mõttetu või eluohtlik, see on lihtsalt kujutlematu. Kui vägivald on õhk, mida sa päevast päeva hingad, siis kuidas võidelda hingamise vastu?

Saviano kirjutab, et Camorra peab ennast tänapäeval ärigrupeeringuks, millel on majanduslik ja sõjaline tiib. Camorra koosneb perekondadest, mis moodustavad eri aegadel erinevaid alliansse, need perekonnad tõusevad ja langevad, peavad üksteisega veriseid sõdu, milles langeb aasta jooksul mitusada inimest, kuid ühtekokku moodustavad nad vääramatu jõu, mis valitseb Napoli piirkonda nii poliitilises kui majanduslikus mõttes.

Kõrgmood ja kaubakonteinerid

Camorra eesmärk on saada kasumit. Selleks sobivad kõik majandusharud ja kõik äriideed.

Camorra eripära on aga see, et ta ei lähtu seadustest ega maksa makse. Võib siis ette kujutada nende hiiglaslikke kasumeid! Äriga tegelevad Camorrale kuuluvad ettevõtted ja nende mõju all olevad firmad, ärimehed, logistikud, juristid jt. Need on hea haridusega ärimehed, mitte mingid lömmis ninaga poksijad. Jõu kasutamisega seotud probleeme lahendavad Camorras spetsiaalsed relvastatud üksused.

Camorra kontrolli all on Napoli sadam ja sinna saabuvad konteinerlaevad. Tohutu suured Hiinast saabuvad konteinerlaevad toovad kaupa, kuid paljudel konteineritel on üks number.

Tollikontrolli läheb "ametlik" konteiner, kümme sama numbriga, kuid salakaubaga täidetud konteinerit toimetatakse tuulekiirul Camorra vaheladudesse, kus kaubad maha laaditakse ning seejärel kas Camorrale kuuluvatesse või nende mõju all olevatesse kauplustesse laiali jagatakse. Konteinereid saabub Napolisse sadu tuhandeid.

Camorraga on seotud ka osa kogu maailmas tuntud kõrgmoefirmadest. Napoli äärelinnades on palju väikesi õmblustöökodasid, mis teevad allahanget kuulsatele kaubamärkidele. Nad osalevad vähempakkumistel ning saavad moefirmalt tellimuse ning vajalikud kangad.

Tellimuse saavad mitu firmat korraga, raha töö eest saab aga vaid see, kes esimesena töö ära annab. Kuna kangas ei maksa peaaegu midagi, siis jäävad ülikonnad töökojale (Camorrale) kätte, kes need siis maha müüb - kas päris brändipoodides ehtsa kauba seas, oma poodides ehtsa kauba pähe või välismaal. Camorra õmblejad teenivad kuus kümne tuhande krooni ringis ning ükski kõrgmoefirma ei julge süsteemi vastu protestida, kartuses kaotada üliodavaid ja kvaliteetseid õmblejaid.

Camorra ja poliitika

Napoli piirkonna kohalikku poliitikasse libisevad Camorra poliitikud nagu nuga võisse. Elanikel lihtsalt soovitatakse tungivalt hääletada Camorra kandidaadi poolt. Munitsipaliteedi liikmeks saanud tegelased tutvuvad suurprojektide (nt raudteed, maanteed, kaubanduskeskused jms) plaanide ja detailplaneeringutega; selle info alusel ostetakse tulevase arenduse alla minevad maad omanikke ähvardades üliodavalt kokku ning seejärel müüakse linnale juba turuhinnaga maha.

Kui ehitamiseks läheb, siis osalevad hangetel Camorrale kuuluvad betoonitootjad. Ülearune on vist nimetada, et ka tsemenditootmine on täielikult Camorra käes. Nii on kogu ehitussektor Camorra kontrolli all - alates planeerimisest kuni ehitamiseni. Ehitustel töötavad tihtipeale vanaks jäänud maffiasõdurid, kellest muud kasu enam ei ole. Töökaitsele ei kulutata sentigi ja betoonisegu kasutatakse mürgiste jäätmete peitmiseks. Kui on aga vaja päikesepaistelisele mererannale ehitada luksusvillade arendusrajoon, siis ei näe Camorra vaeva ehituslubade hankimisega - buldooserid ja betooniautod vuravad kohale ja töö algab.

Ka prügivedu on Camorra kontrolli all. Selleks tegutsevad erilised vahemehed, kes pakuvad töösturitele ja tootjatele prügiteenust. Muidugi teatakse, kellega on tegu, kuid Camorra hind on väga soodne. Kui asjad kokku lepitud, viivad Camorra veoautod prügi või keskkonnale kahjulikud/mürgised jäätmed lihtsalt kuhugi minema, jätavad need tee äärde või tühermaale vedelema, kallavad merre või peidavad betooni sisse ära.

Majandusuuendused - räkit ja uimastite avaturg

Ka väljapressimine on Camorra käes omandanud uue näo - tänapäeval on see muutunud kvaliteetse teenindamise tagatiseks. Kui väikekaupmees või poepidaja maksab Camorrale "katuse" eest, siis ühtlasi tagab see talle tarnijate lugupidamise ja lubaduste korraliku täitmise. Kui lepingupartner hakkab plõksima, räägib kaupmees sellest "katusele", kes tarnija kiiresti korrale kutsub. Nii on ka Camorra rahavoog pidevalt kindlustatud.

Napoli Camorra tõeline majanduslik innovatsioon on aga avatud narkoturu loomine. See sarnaneb näiteks keskturuga, kuid juurikate ja liha asemel müüakse tänaval uimasteid, kõike, mida vähegi võimalik. Väljakuid ja kvartaleid hõlmavad turud on täis mitmesuguste uimastite pakkujaid. Vahimehed valvavad piirkonda, ja kui sinnapoole suundub politseiauto, siis on selle kohale jõudes kõik korrusmajade labürintidesse kadunud - et mõne aja pärast uuesti välja ilmuda. Müüjad maksavad Camorrale tasu kauplemiskoha eest.

Mõni aasta tagasi aga jahmatas Euroopat avastus, e t Camorra maffiabossid olid Itaalia suurima piimaettevõtte Parmalat ühed suurimad aktsionärid!

Sõdurid kasvavad getodes

Camorra kasvuhoone on Napolit ümbritsevad vaesed linnarajoonid ja getod. Muide, Camorra ei nimeta ennast maffiaks, vaid Süsteemiks. Vaesed noored tahavad kuuluda Süsteemi, sest siis hakatakse neisse suhtuma lugupidavalt. Neile avaneb võimalus tõusta karjääriredelil ja edeneda kas militaarsel või ärilisel alal Camorrat teenides.

Noored camorrista'd on kohalike tüdrukute seas populaar­sed - neil võib ees seista suur tulevik. Neiul tuleb vaid leida see õige ja sihikindel nooruk.

Alustatakse vahipostil olemisega (nende roll on peale passida, kas politseinikke pole läheduses), siis tõustakse narkokulleriteks, kellele antakse kasutada motoroller. Camorra motorollerilt bensiinijaamas tõenäoliselt raha ei küsita, ka kohvikust saab ta ehk jäätise tasuta kaasa haarata, öeldes vaid napilt: "Ma olen Süsteemist!" See on respekt, kuid eesmärk on jõuda sellisele tasemele, et tänaval ei julge inimesed enam silma vaadata, vaid hoiavad silmad maas. See on juba Respekt.

Kui camorrista satub vanglasse, hakkab Süsteem maksma tema perekonnale, naisele, pruudile või kindlale tüdruksõbrale elatisraha. Elatisraha tuuakse koju iga kuu kindlal kuupäeval.

Kõige edukamad saavad ise piirkonna capo'deks või bossideks, neile hakkavad kuuluma luksuslikud villad, nad käsutavad sadu miljoneid eurosid, neil on kuulikindlad autod ja pimestavad armukesed. "Eat, drink and fuck!" on karjääri teinud camorrista hüüdlause.

Sest Camorra bossi tähelend on lühike. Väikeste vaheaegadega puhkevad sõjad teiste perekondadega, mis võivad kesta mitu aastat. Sõjas tapetakse vaenlaste juhid, nende naised ja lapsed, sugulased ja sõbrad, isegi juhuslikud tuttavad. Paariaastase sõja jooksul võib mõrvatud saada mitusada inimest.

Politsei eest tuleb minna aastateks "maa alla" varju ja elada sõna otseses mõttes näiteks luksusvilla alla rajatud punkrites. Vahelejäämise korral aga ootab tõenäoliselt eluaegne vanglakaristus.

Kokkuvõttes on Camorra muutunud hiiglaslikuks äriorganisatsiooniks, Süsteemiks, mille ainus eesmärk on toota hiiglasuurt kasumit. Süsteem tegutseb väljaspool kõikide riikide seadusi ja maksusüsteeme. Äärmine jõhkrus, vägivald ja korruptsioon on selle vereringe, ilma milleta ta hukkuks. Oma positsiooni peab Camorra otse loomulikuks õiguseks ning võitleb enda eest, nagu suudab.

Itaalia riigi ja maffiaprokuröride pidev võitlus Camorraga on nagu võitlus hüdraga - iga vangi pandud camorrista asemel kasvab getodes peale kümme uut.