Kõige kallima majaga mees
Tšuletsist on aeg-ajalt ikka kirjutatud. Tavaliselt kas seoses Saurix
Petroleumi nimelise õlimüügifirma, Paldiski Põhjasadama
või tuliveetootja Onistariga.
Tema enda teksti nendest
artiklitest ei leia. Mehe pilti pole avaldatud. Ta ei ole seni lihtsalt
pressiga suhelnud. Sestap on pisut ootamatu, kui talle helistades kostab
telefonitorust lahkelt: “Vastan suurima heameelega teie küsimustele.
Tulge aga kohale. Welcome!”
Miljonär Tšulets
läheb oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistele
valimisliidu “Ühtne Paldiski” esinumbrina. Ta ei varja, et
eesmärk on kukutada võimult Mölder. Kohtume siiski mitte
Paldiskis, vaid Tõnismäel Inseneride majana tuntud hoones.
Selle 1882. aastal valminud ja Axel von Howeni poolt projekteeritud
arhitektuuripärli ostis Tšulets koos äripartneritega
möödunud kümnendil. Siin asub tema firmade peakorter.
Kabinetis, mis sisustatud lopsaka antiikmööbliga, seisab nurgas
ikoon. Eakas seinakell lööb täistundi, kui peremees uksest sisse
astub. Sundimatu olek, sõbralik naeratus. Suhtleb vabalt nagu vilunud
poliitikahai – Edgar või Mart näiteks.
“Milleks teile see kommunaalpoliitika?” – “See
pole poliitika. Paldiski tasemel ei tohiks see üldse olla poliitika.
Paldiskis peaks omavalitsus olema ikkagi selleks, et inimestel oleks linnas
mõnus elada – et oleks töö ja olme korras,”
räägib Tšulets.
Head mõtted, ent mitte
vastus küsimusele, miks Viimsis 64miljonilist villat ehitav rikas
ärimees end sel kevadel Paldiski elanikuks vormistas.
“Ma ei varja, et vormistasin,” ütleb Tšulets.
“Aga uskuge mind, ma pole kedagi sundinud, kamandanud ega
käskinud Paldiskisse sisse kirjutada. Ma pole töötajaid sundinud
meie nimekirja poolt hääletama.”
Viimasel ajal on
lehed kirjutanud Paldiski linna elanikearvu hoogsast kasvust ning linnapea
Mölder näitas uusasukatest rääkides Põhjasadama
poole. Sealt tulevat juhised, et miljonär Tšuletsi nimekiri linnas
võidule aidata. “Jama,” väidab too.
Järgneb Tšuletsi suu läbi pikem loetelu asjadest, mis
Möldri valitsemise ajal Paldiskis on nihu läinud. Praktiliselt
kõik on nihu. Paldiskis, mis võtab linna külalisi vastu
keset kalmistuid rajatud Alexela kütuseterminaliga, ongi paljud asjad
halvasti. Vaadake või vana ohvitseride klubi, mis võiks olla
linna kino, teater ja dekoltee (ööklubi tähenduses), ent
näeb välja nagu tondiloss. Selliseid peletisi kohtab linnas mitmeid.
Linnapea poeg sõidab rallit, mis pole odav lõbu. “Kust
tuleb raha? Ja põhiline, kus on raha linna laste sportimise
toetuseks?”
See linn haiseb sageli vängelt
naftaühendite järele. Siin on alati peaküsimuseks, kas
Mölder jääb võimu juurde või mitte. Jutud
korruptsioonist on sama vanad kui Möldri valitsemisaeg.
Õitsvat “rohelise energia linna”, nagu ütleb Paldiski
hüüdlause, me eest ei leia. Paldiski tahab kindlasti värskemat
energiat. Siinkohal pole mõeldud Reformierakonda, vaid olukorda
üldisemalt.
Tšuletsil on kahtlemata oma
ärihuvid. Temaga seotud firmale kuulub Paldiski Põhjasadam.
Tema firmad on sinna investeerinud ligemale miljard krooni
(mõningatel andmetel rohkemgi). “Me oleme oma sadamat ehitanud ja,
ütleme nii, muskleid kasvatanud, et saada korralikuks sadamaks. Oleme
juba praegu jõudsalt mahte suurendanud,” räägib ta.
M
ölder aga (kui vaadata Põhjasadama seisukohalt) peedib. Või
nagu Tšulets ütleb – “saeb”. “On ju
mahlakas väljend. Ta saeb eelarvest ja mujalt enda kasuks, teiste vastu
jne.”
See iseenesest vana lugu ulatub aega, mil Paldiski
tänane linnapea ise sadamas pärisperemehena (või
nõukogu liikmena) talitas. Siis räägiti tõsiselt
põhjasadamasse naftaterminali rajamisest. Kui Tšuletsi ja
Möldri teed lahku läksid, kippusid takerduma ka põhjasadama
ärid. Tüli ja kisa, rääkimata kohtuvaidlustest, on olnud
palju. Nüüd näib, et Tšulets tahab võimule
aidata omad inimesed, et vabaneda linnaga seotud peavalust.
“Mölder on nagu Brežnev. Ta on stagnatsioon.”
Valimised Paldiskis – see on muidugi oluline teema, ent kui
Tšuletsiga juba räägid, ei saa jätta küsimata tema
megamaja kohta. 64 miljonit on ikka suur raha. Ei tahaks uskuda, et nii kallis.
“Miks mitte?” küsib Tšulets vastu. “Paljudel on,
ma arvan, sama kallis, aga nad varjavad.”
Miks nii kallis ja
suur? “See pole ju nii suur.”
Minu jaoks hoomamatult
suur.
“Ainuüksi keldrikorrus, arvestage, on 40 protsenti
teie lehes kirjutatud 1800 ruutmeetrist. Seal on ventilatsiooni- ja
kütteseadmed. Abiruumid. Garaaž, mis pole küll kümnele autole,
nagu kirjutati, vaid kahele autole. Mulle meeldib väga ujuda. Paraku pole
mul just tihti aega käia linna ujulates. Nüüd on mul oma
25meetrine bassein. Kui see kõik kokku lüüa, siis ega puhtalt
eluruumideks nii tohutult ruumi jäägi,” kirjeldab ärimees.
“Mis puudutab hinda, siis mul tuleb ruutmeetri hinnaks
mõnevõrra üle 30 000 krooni. Ma usun, et leiate
Tallinnastki kinnisvara, kus ruutmeetri hind on palju enam.“
Tšulets ja tema kompanjon Aleksandr Nakonetšnõi on
kahtlemata rikkad mehed. Ent kust see rikkus tuleb? Põhjasadama
äripaberid näitavad sügavat miinust. Saurix Petroleum on
korralik firma, aga majandab permehe hinnangul praegu nulliga või napi
kasumiga. Onistar, millesse Tšulets ja Ko omal ajal raha panid, on
kinni.
Tšulets ütleb, et päris korralikult edeneb
punkerdamisäri (firma NT Marine) Baltikumi sadamates. “Aga me
vaatame ka Taani ja Saksamaa poole,” märgib Tšulets. Riia
sadamas on neil terminal.
Lisaks korraldavad Tšuletsi firmad
naftaproduktide vedu Valgevenest, Kasahstanist ja kaugemaltki Kesk-Aasiast.
Ust-Luuga sadamas, mis on Vene riigi kõige prioriteetsem
sadamaprojekt, oli Tšuletsil ja ta partneritel terve söe- ja
kuivalastiterminal, mis nüüd kuulub Novolipetski
metallurgiakombinaadile. Äri on tal küll ja veel.