E.O.Si või Hansapanga juhatuse sissetulekute kõrval tundub see nadi, kuid Tamme eripära on stabiilsus – mees juhib üht ja sama ettevõtet juba selle loomisest peale.

Taasiseseisvunud Eestis kuulus lennuliikluse juhtimine lennuameti alla, kuni Tamm sai viimase asedirektoriks ja alustas koos peadirektor Mati Sõrmusega 1994. aastal avalikku võitlust eraldiseisva firmana töötava lennuliiklusteenistuse eest.

"Riigil peab olema lennuliiklusteenistus, kuid riik ei pruugi olla selle omanik," vahendas Postimees mõni aeg hiljem Tamme seisukohta. Erafirmat lennuliikluse juhtimisest siiski teha ei saanud. Vastupidi, esialgu lõi valitsus hoopis riigiasutuse Lennuliiklusteenistuse Keskus. See asutuse peadirektoriks saamine Tamme ei rahuldanud – ta nõudis järjekindlalt valdkonna viimist äripõhimõtete alla, mis 1997. aastal ka läbi läks. Keskusest tehti riigile kuuluv aktsiaselts.

2001. aastal kirjeldas Tamm ühes juhtimisalases kogumikus seda firma tegemist oma elu kõige õnnestunuma juhtimisotsusena. "Kindlasti ei olnud sellise arengutee valik kaugeltki vaid minu otsus, kuid mul oli õnn olla üks selle otsene ettevalmistaja ning hiljem elluviija."

Lennuliiklusteeninduse AS teenib tulu Eestist üle lendavate lennukite navigatsioonitasude pealt. Läinud aasta aruandest selgub, et suurim klient oli Finnair, kellele järgnesid Lufthansa ja Japan Airlines. Tänavu üheksa kuuga oli firma kasum 56 miljonit krooni. Eelmiste aastate kasumist maksis Tamme juhitud firma tänavu riigile 66 miljonit krooni dividende.

Enne lennunduskarjääri oli Tamm praeguses Tehnikaülikoolis laboritöötaja ning tegeles desintegraatormasinate arendamisega. Äripäeva andmetel sai ta 1986. aastal ka NSVL leiutustegevuse pronksmedali.