Kõik korraga rasedaks!
Kui PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti) peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv kolm nädalat tagasi Tartus Toomemäe naistekliinikus väikese Maarja ilmale tõi, sünnitas kõrvalpalatis sama asutuse sekretär. “Haiglas tuntaksegi meid mitte kui toetuste jagajaid, vaid kui tublisid sünnitajaid,” naerab Noorkõiv.
Lisaks Noorkõivu nakatavale eeskujule on asutuse juhtkond igati mõista andnud, et lapsesaamine ei ole nende asutuses patt. Et kõrgelt koolitatud riigiametnikud eelistavad tähtsates eurodirektiivides järjeajamisele kodus titelappe vahetada, ei pane kedagi kukalt kratsima. Vastupidi, peadirektor Mati Kermas esines juulis asutuse suvepäevadel oma suures osas naistest koosnevale töötajaskonnale hoopis julgustava sõnavõtuga, öeldes otse: “Kui tahate lapsi saada, siis laske käia! Ärge tagasi hoidke!”
Nagu nüüd näha, ei kukkunud need sõnad viljatule pinnasele. Veelgi enam –suurem titebuum võib alles ees olla.
Praegu on PRIAs sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel 29 töötajat. Väike matemaatika ütleb, et asutuse 251 naistöötaja seas on hiljuti emaks saanute osakaal ligi 12 protsenti.
Kuigi PRIA mehed ei ole seni lapsepuhkusele jäämise võimalust kasutanud, pole kehvemad nemadki – Mati Kermasel endal on näiteks kaksikutest tütred ja tema asetäitja Ahti Bleive sai kevadel kolmandat korda isaks.
Viie aastaga on PRIA töötajatel sündinud 60 last. Titetegu sai suurema hoo sisse aga just möödunud aastal ja kevadel pidas peaaegu iga nädal mõni kõhukas daam tööl lahkumispidu.
Tibusid loetakse sügisel
Ja värsked emmed käivadki nüüd uhkelt töökaaslastele oma saaki näitamas. See ajab mõistagi teised naistöötajad kihevile. “Mul on juba poolteist aastat titeisu,” ohkab pressinõunik Heli Raamets, kelle poeg Raul on kümneaastane.
Siseauditi osakonna juhi asetäitja Karina Kenk ootab esimese lapse sündi veebruaris. Kui ta detsembrist koduseks jääb, on täpselt pooled siseauditi osakonna naistöötajatest lapsepuhkusel.
Kenk on töötanud PRIAs kolm aastat ning uue ilmakodaniku tulek oli tal täpselt ette arvestatud. Peetud on 25. sünnipäev ja pulmad, tööl sai ümber pingeline ajajärk, kus iga päev tuli öötundideni tööd vehkida. Nüüd kavatseb ta kindlasti vähemalt aasta lapsele pühendada.
Muret, et mis edasi saab, tulevane ema ei tunne. “Meil pole suhtumist, et kui sa tagasi tuled, siis äkki su töökohta polegi,” kiidab Kenk. Tema ja teiste kojujääjate kohad tuleb küll täita uute töötajatega, kuid enamasti leitakse kõigile ajutistele kasvavas organisatsioonis peagi püsiv töökoht. Liiati võib mõni naine saada mitu last järjest ja nii on ta vähemalt kolm aastat tööst eemal.
Juta Raudnask kinnitab samuti, et pärast Euroopa Liiduga liitumist tekkis tööl pingelangus. Kui möödunud suvel said pulmad peetud ning Hispaanias veinirikkal pulmareisil käidud, oligi aeg lapsetegemiseks küps. Suur oli tema üllatus, kui ta kevadel Katrin Noorkõivule oma peatsest lapsesaamisest teatades kuulda sai, et puhkusele ei lähe tema üksi. “Hea tunne oli puhkusele minna, kui oma ülemus ka läheb,” seletab ta. Nüüd põõnab lambakõrvadega kostüümi pakitud paarikuune Eva Maria vankris magusalt ning noor ema ei taha üldse mõelda, kas ja millal peaks tööle tagasi minema.
Komandeeringusse... lapsega
Tema ülemuse, Katrin Noorkõivu jaoks oli üheksa-aastase tütre Mari-Liisi kõrvale teise lapse saamine väga kaalutletud otsus. Ta on PRIAs töötanud selle loomisest saadik ning kuna arendamise etapp sai läbi, oli paras aeg veidi tööst eemal olla.
Tegelikult ei ole Noorkõiv tööst täiesti kõrvale jäänud. Iga päev üritab ta üle vaadata oma postkasti sisu ning hoida end seega PRIA jooksvate küsimustega kursis. “Et minuga tahetaks ka aasta pärast arvestada.”
Novembris-detsembris seisab tal ees pikem reis Horvaatiasse, kus ta nõustab kohalikku põllumajandustoetusi jagavat riigiasutust. Mõistagi tuleb laps kaasa pakkida ja võtta ühes ka lapsehoidja.
Noorkõiv tunnistab, et kuigi raha ei mängi nii suurt rolli kui kindlus töökoha säilimises, on vanemahüvitis siiski väga abiks, kui kaalutakse lapsega koju jäämist.
“Kuna ma olen siiani kõiki asju iseseisvalt ajanud, siis oleks solvav nüüd olla mehe ülalpidamisel. On loomulik, et riik toetab mind selle eest, mis mina talle andnud olen.”
Kõrgematele riigiametnikele nagu Noorkõiv tähendab vanemahüvitise ülemmäär kaotust sissetulekutes. Tema alluvad aga saavad lastega kodus olles sama palju “palka” kui tööl käies. PRIA töötajate keskmine palk on umbes 8000 krooni. lapsesaamise puhul preemiat maksta või kingitusi teha pole PRIAs kombeks.
“Eks teised kolleegid tööl ka arutasid, et vaja laps ruttu ära teha, sest muidu tuleb äkki uus valitsus ja kaotab emapalga ära,” räägib Juta Raudnask. Ja lisab, et tema enda puhul ei mänginud riiklik toetus määravat osa, sest perekond majandaks ka üksi abikaasa palgast piisavalt hästi ära.
Eraldi lastesõim?
Kolmekuuste kaksikute Maria ja Rebeka emale Margit Hämarikule pole samuti vanemapalk olulisim argument. Liiati oli tema palk nii väike, et sellest jääb kahe lapse kulude katmiseks nagunii väheseks.
Rohkem muretsevad noored emad selle pärast, et nende võsukestele pole Tartus ühtki vaba lasteaiakohta.
Praegu aitab Margitit elukaaslane Raimo, kes saab tänu paindlikule töögraafikule mõned päevad kodus naisele abiks olla. Kui lapsed magavad, nokitseb isa poolelioleva majaremondi kallal.
Lasteaiakohtade nappus on nii raske teema, et PRIA juhatus – esialgu küll naljaga pooleks – arutanud oma lastesõime loomist.
PRIA maja Tartus Narva maanteel on ruumipuudusel juba korra suuremaks ehitatud.
Varsti tuleb seda uuesti teha, et mahutada ära kõik lapsepuhkuselt tööle naasvad emmed ja nende lapsed.
Viis võimalikku seletust PRIA titebuumile
* PRIAs on palju fertiilses eas naisi (töötajate keskmine vanus on 34 aastat)
* ränk ettevalmistustöö Euroopa Liiduga liitumiseks sai läbi ja töö PRIAs muutus rutiinsemaks
* riigiasutuses on töökoha säilimine noorel emal kindlam kui erasektoris
* riik maksab palgaga võrdset vanemahüvitist
* Tartus on turvaline elukeskkond
