Edgar Savisaar rääkis omal ajal, et suudab ühe Deniss ­Boroditši (tähenduses Boroditši kaliibriga poliitiku) valmis ­meisterdada kolmveerand aastaga. Mart Laari „tagatuba“ tegi suuri reforme ühe kuuga. Kümmekond aastat tagasi mängis samas kaalukategoorias ka Rain Rosimannus, kui ajas mõne kuuga kokku hääled, mis tegid Toomas Hendrik Ilvesest presidendi.

Vahepeal on aeg edasi läinud. Hallid kardinalid on läinud ettevõtlusesse ja tagatoad elavad pigem ajakirjanduslikes „müstifikatsioonides“ kui päris elus. Erakondade juhatused on selle rolli – kus tehakse otsuseid või ei tehta – suuresti üle võtnud. Meenutagem Kristiina Ojulandi, kes mängis maha kogu oma poliitilise kapitali ja hakkas klouniks, kui sahkerdas häältega, et Reformierakonna juhatusse pääseda.