Saja aasta pärast söövad kõik lapsed ainult komme

Vallo Kruuser

Head koolikaaslased!

Täna te kuulate Eesti sada kõnet. Eesti saab kohe kohe 100 aastaseks. Eestil on juubel, mis on Eesti kodanikudele väga tähtis sündmus. Eesti ei ole kaotanud tungi aastate jooksul iseseisvusele. Eestlased on 1.maailmasõjas ja teises maailmasõjas võidelnud. Nad tegid tuule alla venelastele Eesti iseseisvus sõjas.

Eesti lipu värvid on sini-must-valge. Sinine kujutleb taevast, must mulda ja valge on usk ja armastus ja nüüd on see kestnud juba sada aastat. Nüüd on see aeg käes! Eesti saab väga hästi hakkama oma iseseisvusega!

Eestlased korraldavad iga aasta „Teeme ära“ talgupäeva. Nad on väga tublid! Sel talgupäeval osaleb Eestimaa ja mõned teised riigid, sellel talgupäeval osaleb ligi 116 riiki. See komme on levinud ka teistesse riikidesse. Talgupäev toimub 5. mail.

Eesti on võtnud hümni viisi Soome hümni järgi. Heinz Valk on ütelnud ühe hüüde, mida ütlevad siiamaani osad inimesed „üks kord me võidame niikuinii!“. On olemas ka selline Eesti laul „Ärgake Baltimaad!“. Eestis oli 1989.aastal 23.augustil Balti kett. Seal olid 2 miljonit inimest ehk Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 600 km Tallinnat ja Riiat ühendanud katkematuks inimahelaks.

Huvitav mjuke on Eesti saja aasta pärast kui kõik lapsed söövad ainult komme? Kas kommid lähevad kallimaks või odavamaks? Tänapäeval söövad lapsed väga palju kommi. Sööge ikka edasi aju vajab komme, et saaks kiiremini mõtelda. Aga ärge unustage peale suurt kommi söömist ka hambaid pesta!

Elagu Eesti!

Paula Laub, Tallinna Kesklinna Põhikool, 3. klass

Kõne Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks
Vallo Kruuser

Austatud direktor, õpetajad ja kaasõpilased. Täna oleme kogunenud siia, et tähistada Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva. Kui ei oleks olnud Reaalkooli poisse, õpetajaid ja teisi vapraid mehi meie vabaduse eest võitlemas, poleks Eesti praegu iseseisev riik. Maailma mõistes on eestlased väga väike rahvas. See, et meil on oma riik ja keel, on väga suur ning uhke asi.

Eesti on minu, minu pere, minu sõprade ja teiste toredate inimeste kodumaa. See on turvaline koht, kus elavad sõbralikud inimesed. Eestis võin sõprade ja klassikaaslastega õues mängida ilma, et vanemad muretseksid meie turvalisuse pärast. Meil on palju ilusat loodust. Kõik saavad vabalt metsas jalutada ja korjata puhtast loodusest marju- seeni või soovi korral jõulukuuske toomas käia. Hoiame veekogud ja tänavad puhtad, sest kes tahaks elada prügi sees? Kui juhtub, et on midagi laita, siis lööme mõtete ja tegudega kaasa, et elu Eestis ikka edeneks. Hoiame Eesti keelt ja kombeid, et ka järgmised ning ülejärgmised põlved saaksid rääkida Eesti keeles ja tähistada Eesti pühi. Laul on meie südames, sest Eesti lauldi vabaks ja iga nelja aasta tagant toimub laulupidu, kus olen ka mina käinud.

Kui mu klassis poleks lapsi, poleks ka klassi ennast. Samamoodi on ka Eestiga, nii et hoiame Eesti inimesi.

Head Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva!

Paula Arula, Tallinna Reaalkooli 3. klass

Eestimaa on imeilus paik, kus pole sõda
Vallo Kruuser

Armas õpetaja ja kallid klassikaaslased.

Mina soovin rääkida oma mõtetest seoses Eestiga läbi meie imeilusa lipu ja selle värvide - sinise, musta ja valge.

Sinine – see on Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus. See väljendab lootust ja usku helgesse tulevikku.

Minu jaoks tähendab sinine heledat juunikuu taevast enda sünnipäeval. Selleks, et me taevas nii siniseks jääks, peame oma looduse eest hoolt kandma ja me ei tohi seda mõttetult kulutada ja reostada.

Must – see on kodumaa mulla ja sünge mineviku värv. See on armastuse sümbol.

Minu jaoks tähendab must meie vanavanemate ja vanavanavanemate higi ja vaeva ja valu ja pingutusi. Et meil, järeltulevatel põlvedel, oleks parem tulevik. Et meil oleks vaba riik, vaba Eesti. Meil noortel, kes pole kogenud võõrast võimu, on vaja neid pingutusi mäletada. Mäletada, et see olukord kunagi ei korduks ja meie muld ja meie kodu püsiks vabana.

Valge – see on valge lumi ja suvised valged ööd. See on püüd õnne ja vaimuvalguse poole.

Minu jaoks on valge meeldetuletus, et peab pingutama ja õppima ja ei tohi alla anda, kui kõik kohe välja ei tule.

Eestimaa on imeilus paik, kus pole sõda, on 4 aastaaega ja on mu kodu ja mu pere: mu emme, kes teeb maailma parimaid ahjupannkooke ja issi, kes võtab alati aega, et minuga maailma asju arutada ja mu 2 väiksemat õde, kellest üks on hull iluvõimlemise järele ja väiksem õde, kelle absoluutne lemmik on ”Põrsas Peppa”. Ma soovin, et mu perel ja kogu Eestimaa rahval oleks alati sinine taevas pea kohal, must muld jalge all ja et meie meel ja vaim püsiksid erksad.

Palju õnne, mu armsad kaasteelised, palju õnne, mu kullakallis EESTI!

Niklas Wojtkowiak, Tallinna Reaalkooli 3.klass