Toomas Kruustük
tõmbab tsehhiukse lahti. Lihalõikamise laua taga nuge välgutavad noormehed ei pööra töö juurest pead.

“Vahvad, korrektsed poisid. Janis lööb pika puuga mõnd kuuljat inimest,” iseloomustab Kruustük kurdi liharaiuja ametioskusi.

Vaegkuuljaid töötab Nõo lihatööstuses tervelt kolm.

Janis Golubenkov (25) vinnab jahutuskambrist seakere ja poolitab selle elektrisaega. Täpse käega Ergo Malva (23) fileerib esi- ja tagatükke. Allar Hanson (25) säristab kamaralõikamismasinaga piki pekiserva.

Viipekeele tõlk Helle Sass annab miimika ja kehakeele abil kurtidele teada, et saabusid ajakirjanikud ja direktor palub kõiki vestluseks kohvilauda.

Kurdid noogutavad elurõõmsalt, võtavad valged kitlid seljast ja mütsid peast. Tööpäev teravate nugade, kontide ja lihakastide maailmas ongi parajasti õhtule jõudnud.

Järgnevad kaks tundi meenutavad kahe sõbraliku, kuid teineteise keelt absoluutselt mitte mõistva hõimu läbirääkimisi.

Laua keskel on vaagen lihalõikudega. Ühel pool lauda ajakirjanikud ja Toomas Kruustük, teisel pool kurdid lihalõikajad.

Vahendajaks viiplev Helle Sass.

Hääletu vestlus

Reporter: “Kas pole tore, et te siin töötada saate!”

Blond ja ilmekas Helle Sass esitab vastavasisulise pantomiimi.

Kurdid vaatavad naeratades üksteisele otsa.

Helle (tõlgib): “Jah, see on õnnelik juhus!”

Reporter: “Kas teie sõbrad kurdid tahaksid ka siia tööle tulla?”

Helle soolo.

Kurdid noogutavad päid.

Sass: “Osad sooviksid küll. (kurdid viiplevad täiendavalt) Tüdrukuid on ka, kes siia sooviksid tööle saada!”

Kruustük: “Me pole julgenud tüdrukuid võtta, seadmetega töö.”

Reporter: “Eks Nõo lihatööstusse on vist teisigi tööletahtjaid peale kurtide?”

Kruustük: “Viisteist inimest on ootel!”

Reporter: (taipab, et viiplemine võtab palju rohkem aega kui tavaline jutt ja tahab konkreetseks minna) “Kuidas te tööle tulete?”

Kurtide vahel puhkeb rõõmus arutelu. Nagu Siim Kallase aegses Mnemoturniiris, ainult hääletu.

Kruustük: “Üks kuulja tööline, Ove, võtab nad Aardla risti bensiinijaamast pool kuus peale.”

Reporter: “Pool kuus!!!”

Janis hõõrub rusikas käsi nagu jahvataks käsikivi.

Helle (tõlgib): “Pool kuus jah, siis jõuab enne ka hommikuse kohvi võtta.”

Reporter: “Mis marki auto Ovel on?”

Kurdid žestikuleerivad elavalt, Janis esitab ühise seisukohavõtu.

Helle: “Ford Scorpio!”

Kruustük: “Aga küsige Allari käest, millega ta suvel tööle tuli!”

Helle küsib, Allari üks käsi läheb teise juurest nagu lind lendu.

Helle: “Bussiga.”

Kruustük: “Jalgrattaga!”

Helle käed sõtkuvad tõlkides pedaale.

Allar noogutab nõusolevalt huuli torutades.

Kruustük: “Lume tulekuni. Tartust 16 kilomeetrit!”

Lihalõikaja unistab pruudist

Reporter: “Millal lõunavaheaeg on?”

Janis võtab eestviipleja rolli enda peale.

Helle kiidab: “Janis kohe tahab suhelda, haarab nagu õhust!” (Vaheaja kohta) “11.30, kokk teeb siis söögi.”

Kruustük: “Nõo oma lihast.”

Janis lisab viipeid, pöidlad püsti.

Helle: “Kokk on professionaal!”

Reporter: “Mis koka nimi on?”

Kurdid panevad pead kokku.

Helle: “Koka nime ei tea.”

Kruustük: “Malle!”

Helle sõrmendab.

Kurdid on silmnähtavalt rahul.

Helle tõlgib: “Nüüd me teame, kes on kokk!”

Kruustük: “Sööma peab kõvasti, füüsiline koormus, väga raske töö, lihalõikamisruumis kaheksa-üheksa kraadi sooja, energiat kulub!”

Reporter: “Kui suur palk on?”

Helle torkab kaks näppu kujuteldavasse rinnataskusse (viibe “palk”).

Kurdid peavad aru, raputavad tagasihoidlikult päid.

Helle: “Janis ütleb, et võibolla on parem, kui me ei räägi palgast.”

Kruustük: “Eesti keskmine on vist 6600. No ütleme, et nemad saavad tüki maad üle keskmise. Ergo teenib kõige rohkem, võrdväärselt teiste lihalõikajatega.”

Reporter: “Millest te liha lõigates mõtlete? Ergo?”

Ergo ilmes väljendub ülim tagasihoidlikkus.

Helle: “Igasugustest asjadest.”

Janis sikutab tõlki varrukast.

Helle: “Janis ütleb, et Ergo mõtleb oma sõbrannast, kes elab Tõrvas.”

Ergost vallandub hääletu hüüe, mis väljendab korraga maa alla vajumise soovi ja uhkustunnet.

Reporter: “Kuidas pruudi nimi on?”

Ergo sõrmendab ja häälitseb vastuseks, nagu väike laps või lind.

Helle: “Karin.”

Ergo tõmbab uute viibetega veel tähelepanu.

Helle: “Aga sinu sõbranna, Janis! Ergo küsib, kas sina tema peale ei mõtle!?”

Janis vangub, nagu oleks keegi sõbralikult poksikotiga vastu pead andnud, ja naerab.

Helle: “Mõnikord mõtleb. Ta peab oma tütarlapse dokumente ajama. Tema tütarlaps elab praegu Venemaal.”

Ergo viipleb.

Helle: “Tartus on tütarlapsi küllalt!”

Kruustük: “Sellist ikka pole!”

Helle tõlgib. Kurtide ilmed on nagu lõbusad teatrimaskid, Ergo jätkab.

Helle: “Töö juures ei tohi tööasju ära unustada! Peab mõtlema, kuidas see tükk lõigata, kas niimoodi või teistmoodi.”

Kõik noogutavad mõistvalt.

Reporter: “Aga Allar, millest sina mõtled?”

Allar tõrjub nähtamatuid kärbseid.

Janis ei anna rahu.

Helle: “On sinul ka ikka omad mõtted, Allar!”

Allar peidab nägu nagu jaanalind.

Helle: “Allar on veel vaba poiss, vaba mees.”

Nähtamatu klaver

Reporter: “Mis siis saab, kui nuga näppu läheb?”

Kruustük: “Lapp peale ja edasi!”

Helle tõlgib. Rahva naer nagu Mnemoturniirijärgses Meelejahutajas.

Kruustük: “Noad peavad teravad olema. Paar korda päevas tuleb neid käiaga teritada, aga terituspulgaga kogu aeg.”

Reporter: “Mis pärast tööd sünnib?”

Janis tõstab rusika pea kohale ja lööb näpud lahti (viibe “dušš”). Helle: “Pesevad end puhtaks!”

Reporter: (silmab lihaliuda) “Viimane küsimus. Miks Janisel see roheline vöö ümber pükste on?”

Janis tõmbab vastuseks selga nähtamatu rüü.

Helle: “Püksirihm ununes kuhugi. Ema andis oma mantlivöö asemele.”

Reporter: “Millal Ergo pulmad tulevad?”

Helle lükkab sõrme nähtamatu sõrmuse.

Ergo vastužestid jäävad vaoshoituiks.

Helle: “Täpselt plaani pole. Kui abiellub, siis millalgi suvekuudel.” P>

Reporter: “Mida Allar endale palgapäeval ostab?”

Allar mängib vastuseks nähtamatut klaverit.

Helle: “Arvutit on vaja, aga peab veel pisut raha korjama.”

Reporter: (lõppsõna) “Tundub, et kurdid oskavad hinnata seda, mida elu neile pakkuda võib.”

Amet, mis kurtidele sobib

Eestis elab 1500 kurti, vaid pooltel neist on töö.

Kurdid Janek, Ergo ja Allar juhtusid Nõkku ametisse, sest Toomas Kruustüki kõrvaarstist abikaasa Katrin õpetab vaegkuuljaid, tunneb neid, nende probleeme ja oskusi.

Liharaiuja vajab kiireid käsi ja peab pidama puhtust.

Kurtidele poistele pole Nõos mööndusi tehtud.

Alguses aitas tööülesandeid selgitada Helle Sass.

Tsehhijuhataja Vallo Vider on ka mõne viipe ära õppinud. Kui muidu aru ei saa, siis kirjutavad kurdid paberi peale, mis nad öelda tahavad.

“Silmamälu on kurtidel parem kui teistel,” kiidab Vider. “Kui noa teravaks saab, siis anna ainult ette.”

Kutseharidussüsteem võiks koolitada kurtidest lihalõikajaid, paneb Toomas Kruustük ette.

Tartu lihakombinaadis töötas omal ajal liharaiujatena ka kolm kurti meest. Olid teistest paremad, teab Kruustük.

Ühe perekonnanimi oli
Zvjatski
. Pikk, kõhetu mees, kes lõikas kilode järgi teistest rohkem ja ületas kõiki ka kvaliteedis.

Lihalõikajale olulised viiped

Pöidlad liiguvad risti, viibe tähendab “nuga teritama”

Nimetissõrmed tähtsalt püsti: “boss”

Kerge põsepuudutus: “tüdruk”

Pöial vastu lõuga, peopesa üles: “Eesti”

Vestlust kurtide lihalõikajatega vahendas viipekeele tõlk Helle Sass.