19.07.2007, 00:00
Kolm küsimust: korvpalliametnik Pehka
Pikaaegne Eesti rahvuskoondise liige, viimasel ajal muusiku ja raadiohäälena tuttav Rauno Pehka asub juhtima Eesti Korvpalli meistriliigat ning Balti liiga Eesti poolt.
Pikaaegne Eesti rahvuskoondise liige, viimasel ajal muusiku
ja raadiohäälena tuttav Rauno Pehka asub juhtima Eesti Korvpalli
meistriliigat ning Balti liiga Eesti poolt.
Hakkad juhtima Eesti korvpalliliigat ja Balti liiga Eesti poolt, seega asud võistlema muude meelahutajatega inimeste vaba aja pärast. Kas need liigad on hea meelelahutus?
Ma arvan, et pigem on. Mis puudutab sporti, siis Eesti üks paremaid. Aga pealtvaatajad käivad. Kui mullu käis Tartu [meeskond] Valgas mängimas, oli kohal 600 vaatajat. Valgas ja 600 – minu arust on see igati tore.
Balti liigas on tase paremgi. Vilniuse Lietuvas Rytas tegi Euroopas veelgi kõrgemal tasemel ilma. Nii et tase on tore.
Kindlasti on mul mõtteid. Aga vara on vahest siin praegu kõvasid sõnu teha.
Oled teinud korvpalli ajalugu, oled tulnud Kaleviga N Liidu meistriks ja Eesti koondisega EM kuuendaks. Kas Eesti korvpall on praegu madalseisus või pole väga hädagi?
Eks see koondis, mille järgi ju üldjuhul taset hinnatakse, on nagu on.
Inimesed kipuvad hindama Eesti korvpalli ja kohaliku liiga taset endisaja Kalevi ja tema saavutuste järgi. Aga on ju teine aeg ja teised olud. See endine Kalev oli sisuliselt Eesti koondis, mis mängis läbi hooaja 50-60 NSV Liidu meistrivõistluste (Euroopa parimal tasemel) ja muud väga kõrgel tasemel mängu. Praegu saab koondis kokku mõneks üksikuks mänguks aastas.
Usun, et ses mõttes on Balti liiga meile vägagi abiks. On ju selge, et tehniliselt ja füüsiliselt ei saa mängumees lõputult areneda. Lõpuks on see, kas oled võitja või kaotaja, ikkagi enesekindluse küsimus. Enesekindlus saab tulla pidevalt tugevate vastu mängides, ma leian. See on nagu tennises, kus võid jäädagi mängima väikestel turniiridel, aga areng toimub ikkagi, kui osaled pidevalt suurtel turniiridel ja mängid tugevate vastu.
Korvpalliliidu juht Peep Aaviksoo ütles, et tahab näha, kuidas Eesti klubid Euroopa tippu kuuluvatele leedukatele väärikalt vastu hakkavad. Mullu meil tõepoolest oli paar ilusat mängu, ehkki kaotasime. Millal Eesti klubid hakkavad vastu ja osalevad Balti liiga medalimängudes?
Kui vaadata näiteks Kalevi klubi tänavust komplekteerimist, julgen vähemalt nende osas olla vägagi optimistlik. Eks see on õnne asi ka.
Muidugi selge see, et meie klubidel on raske võistelda eelarveraha ja klubide nimede atraktiivsuse osas (mis on võrdse palgapakkumise puhul oluline mõnele kuulsale välismängijale – toim) Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvas Rytasega. Aga ma olen optimistlik. Usun, et ka Tartu suudab hooaja alguseks hea meeskonna kokku saada.
Hakkad juhtima Eesti korvpalliliigat ja Balti liiga Eesti poolt, seega asud võistlema muude meelahutajatega inimeste vaba aja pärast. Kas need liigad on hea meelelahutus?
Ma arvan, et pigem on. Mis puudutab sporti, siis Eesti üks paremaid. Aga pealtvaatajad käivad. Kui mullu käis Tartu [meeskond] Valgas mängimas, oli kohal 600 vaatajat. Valgas ja 600 – minu arust on see igati tore.
Balti liigas on tase paremgi. Vilniuse Lietuvas Rytas tegi Euroopas veelgi kõrgemal tasemel ilma. Nii et tase on tore.
Kindlasti on mul mõtteid. Aga vara on vahest siin praegu kõvasid sõnu teha.
Oled teinud korvpalli ajalugu, oled tulnud Kaleviga N Liidu meistriks ja Eesti koondisega EM kuuendaks. Kas Eesti korvpall on praegu madalseisus või pole väga hädagi?
Eks see koondis, mille järgi ju üldjuhul taset hinnatakse, on nagu on.
Inimesed kipuvad hindama Eesti korvpalli ja kohaliku liiga taset endisaja Kalevi ja tema saavutuste järgi. Aga on ju teine aeg ja teised olud. See endine Kalev oli sisuliselt Eesti koondis, mis mängis läbi hooaja 50-60 NSV Liidu meistrivõistluste (Euroopa parimal tasemel) ja muud väga kõrgel tasemel mängu. Praegu saab koondis kokku mõneks üksikuks mänguks aastas.
Usun, et ses mõttes on Balti liiga meile vägagi abiks. On ju selge, et tehniliselt ja füüsiliselt ei saa mängumees lõputult areneda. Lõpuks on see, kas oled võitja või kaotaja, ikkagi enesekindluse küsimus. Enesekindlus saab tulla pidevalt tugevate vastu mängides, ma leian. See on nagu tennises, kus võid jäädagi mängima väikestel turniiridel, aga areng toimub ikkagi, kui osaled pidevalt suurtel turniiridel ja mängid tugevate vastu.
Korvpalliliidu juht Peep Aaviksoo ütles, et tahab näha, kuidas Eesti klubid Euroopa tippu kuuluvatele leedukatele väärikalt vastu hakkavad. Mullu meil tõepoolest oli paar ilusat mängu, ehkki kaotasime. Millal Eesti klubid hakkavad vastu ja osalevad Balti liiga medalimängudes?
Kui vaadata näiteks Kalevi klubi tänavust komplekteerimist, julgen vähemalt nende osas olla vägagi optimistlik. Eks see on õnne asi ka.
Muidugi selge see, et meie klubidel on raske võistelda eelarveraha ja klubide nimede atraktiivsuse osas (mis on võrdse palgapakkumise puhul oluline mõnele kuulsale välismängijale – toim) Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvas Rytasega. Aga ma olen optimistlik. Usun, et ka Tartu suudab hooaja alguseks hea meeskonna kokku saada.