Tallinnas ühe Paldiski maantee korteri aadressil registreeritud osaühing Altromax Grupp tõi sisse ligi poole meie firmade 28 590tonnisest suhkruvarust seisuga 1. mai 2004, mille spekulatiivset eesmärki Eesti Euroopa Komisjoniga peetavates trahvikõnelustes ei vaidlusta.

Altromax deklareeris 14 162 283 kilo ehk üle 14 000 tonni suhkrut. Teadaolevalt tõi Leedu taustaga firma Bumiller OÜ siia ca 9000 tonni, sellega oleksid nad kohal number kaks. Teised suuremad importijad on riigile avaldanud üksnes sadadesse tonnidesse ulatunud suhkrulastid.

"14 000 - see ei ole ju väga suur kogus," ütleb Türgist telefonitsi Ekspressile Altromax Grupi juhatuse liige Allan Budarin (33). Eesti aastane tarbimine on 60-70 tuhat tonni.

Altromax tõi suhkrulasti Eestisse 2003. aasta sügisel Prantsusmaalt ja Hollandist. Budarini sõnul maksid nad ca neli krooni kilost. "Ma ei eita, et meie eesmärk oli hinnatõusu pealt teenida," sõnab ta.

Vajamineva raha (ca 56 miljonit krooni) võttis osaühing laenuks. Budarin kinnitab, et 40 000kroonise osakapitaliga ja mullu 1,61 miljonit krooni müügitulu saanud firmal on suurlaenu võimalik saada seetõttu, et tal on aastatepikkused suhkruäri kogemused ja teda tuntakse hästi.

Tõepoolest, muuga ei saa äri toimumist seletada. Näiteks palkadeks maksis rekordilise suhkrutehingu korraldanud firma terve 2003. aasta jooksul 6 141 krooni.

14 000 tonni suhkrut hoiti Tallinna lähedal renditud ladudes. Praeguseks on Altromaxil suhkur juba müüdud. Kui palju firma selle tehinguga teenis ning kuhu last müüdi - Eestisse või kusagile mujale -, ei soovi Budarin avaldada. "Teenisime piisavalt, et laen tagasi maksta ning jääb ka firma tegevuse arendamiseks."

Ekspressi konsulteerinud asjatundjate hinnangul oli sellises tehingus võimalik teenida jämedalt viis krooni kilolt. Niisiis enne Eesti Euroliitu astumist hangitud 14 000 tonni müümise pealt Euroopa Liidu siseturul oleks vaheltkasu umbes 70 miljonit krooni. Selleks pidi müügihind olema ligikaudu üheksa krooni kilolt, mis spetsialistide hinnangul pole mingil juhul üle pakutud. Võis müüa ka kallimalt, ent tegelik tuluvõimalus olenes suuresti sellest, millal täpselt müük toimus.

Allan Budarin ja teine Altromax Grupi osanikest Maksim Trofimov (29) on tallinlased. Budarini elukoha aadressil on registreeritud ka firma. Mõlemad mehed on äriringkonnis tuntud varasemast, kui nad töötasid Ardi Grupis ja tegelesid ekspedeerimisega.

1998. aastal asutasid nad oma ettevõtte. Budarin pani 40 000kroonisesse osakapitali sisse arvuti Pentium 200, Trofimov aga printeri HR 600C, kaks mobiiltelefoni ning faksiaparaadi Panasonic.

Altromaxi kolmas omanik on Usbekistanis, pealinnas Taškendis aadressil Puškina Salar 2 elav Oybek Musaev (34). Talle kuulub tänaseks ka enamusosalus - 22 000 krooni ehk 55 protsenti, teistel meestel on kummalgi 9000 kroonine osa. Musaev ostis Altromaxis osaluse 2003. aastal.

"Mis mõttes - kes ta on? Eesti seadused lubavad teiste riikide kodanikel siin ettevõtluses osaleda," ütleb Budarin. "Ta on äripartner, kellega ma olen tuttav väga ammusest ajast."

Altromax töötas esialgu laevade agenteerimise ja prahtimise, ekspedeerimise ja laomajanduse alal. Alles 2003. aasta septembris taotles firma põllumajandusministeeriumilt Eestisse toidukaupade sisseveo litsentsi.

Kuid see ei tähenda, et firma suhkruäris varem ei tegutsenud. Budarin ütleb, et nende firma kaudu on suhkur korduvalt liikunud läbi Tallinna sadama ühest välisriigist teise, sisenemata siinsele tollialale. Nii et sellest ei pidanudki Eestisse paberijälgi jääma. Ka kohalikku sisseveolitsentsi pole sellises äris tarvis.

Loomulikult on ta seisukohal, et 14 000 tonni suhkru Eestisse vedu ja selle müük toimus algusest lõpuni legaalselt ning riigil pole õigust selle eest nõuda "üleliigse laovaru tasu". Tegu on normaalse äriga - nagu börsil oodatakse aktsiahindade tõusu.

Altromax kaebas Tallinna halduskohtusse nii põllumajandusministri vastava käskkirja kui ka kogu üleliigse laovaru seaduse, taotledes selle tunnistamist põhiseadusevastaseks ja seaduse kohaldamata jätmist. Istung selles asjas toimub kohtunik Lea Kuuse eesistumisel 21. märtsil. Altromaxi esindab mere- ja äriõigusele spetsialiseerunud õigusbüroo Malsco.

"Juba koolipoisiloogika ütleb, et siin on põhiseadusega konflikt," ütleb Budarin. "Aga kirjavahetuses põllumajandusministeeriumiga on näha, et nad püüavad asja ajada väga keeruliseks, juriidiliseks sõnademänguks."

Tegemist on igal juhul ka Eesti kohtupraktikas pretsedendiga - suhkrutrahv on üks esimesi suuri asju, kus Eesti kohtutel tuleb rakendada ja tõlgendada koos Eesti õigusega ka Euroopa Liidu õigust.

Nädal aega tagasi lõppes Altromaxis maksuameti revisjon suhkrudeklaratsiooni asjus. Üles jäänud lahkarvamuse suurus oli Budarini sõnul 18 tonni suhkrut, s.o tühine kogus võrreldes nende avaldatud hulgaga.

Maksuamet on alustanud kontrolli kuues suurimaid suhkruvarusid deklareerinud ettevõttes ning kavas on ette võtta veel kaks firmat. Nende nimed on saladuses, kuid võimalik, et leiate need kõrval olevast tabelist. Konkreetsete firmade, s.h Altromaxi revisjoni keeldub maksuamet kommenteerimast.

"Kontrollide tulemusena on välja selgitatud firmade vahelised seosed," ütleb maksuameti pressiesindaja. "Kuidas ja kuhu on suhkur liikunud, kas ja kuidas on deklareerimiskohustust välditud. Ja on tehtud esialgsed järeldused."

Valik suhkrutrahvifirmasid

Firma

kaupüleliigse laovaru suurus kg
Altromax Grupp OÜsuhkur14 162 283
Mobec ASsuhkur449 100
Megamodum OÜsuhkur434 000
Haljas ASsuhkur401 955
Tirsi Grupp OÜsuhkur233 830
Coca-Cola HBC Eesti ASsuhkur221 220
Galvester OÜsuhkur201 600
Balbiino ASsuhkur109 345
ETK keskühistusuhkur97 465
Pere Leib ASsuhkur72 786
Põltsamaa Felix ASsuhkur45 190
Teskatel ASsuhkur33 221
Linda Nektar ASsuhkur21 415
Värska Vesi ASsuhkur20 192
Balti Sepik ASsuhkur19 626
Salvest ASsuhkur16 036
Tarco Vein ASsuhkur14 865
Viru Õlu ASsuhkur13 261
Natural Product OÜsuhkur11 216
Maag ASsuhkur9 648
Marmiton ASsuhkur9 164
Rõngu Mahl ASsuhkur2 332
Europagar OÜsuhkur1 730
Karja Pagariäri OÜsuhkur995
Viru Joogid ASsuhkur739
Saare Leib OÜsuhkur497

Ettevõtted, kelle avaldatud “liigsete” suhkruvarude kohta on Eks­pressil täpsed andmed. Kõigil neil tuleb suhkur kas EList eksportida, loomatoiduks töödelda või tasuda üleliigse laovaru maks. Vastavad põlluministri käskkirjad pärinevad oktoobri lõpust 2004.

Tabel ei esita täielikku ülevaadet firmadest, kes suhkru üleliigse laovaru deklareerisid. Ametlikult ei ole selliseid andmeid avalikustatud.