Haigekassa kontorite üheks põhifunktsiooniks oli inimeste ärakuulamine, mida kinnitab ka sotsiaalminister Jaak Aab. Nüüd postkontoris kõigi elavas järjekorras seisjate silme all enam nii pikalt lobiseda ei saa.

Minister kutsub lähiajal kokku haigekassa nõukogu, et arutada seda teemat. Kas oli õige riigil elanikest kaugeneda või oli hoopis õige valitsemiskulusid kärpida? Pallimäng käib haigekassa ja ministeeriumi vahel.

Haigekassa on teinud arvutusi. Nendest selgub, et kontoreisse on jäänud tööd 0,3 töökoha jagu. Uuendused, mis seisnevad infotelefoni kasutuselevõtus ja teenuste muutumises lihtsamaks ning bürokraatiavabamaks, on viinud näost näkku ametnikuga kohtumise vajaduse minimaalseks. Kuid on inimesi, kellele selline kohalkäik ja suhtlemine on vajalik, kelle jaoks ei asenda postiteenus, e-teenused ja infotelefon suhtlemist haigekassaametnikuga.

Eesti Ekspress uuris Haigekassalt, mida neis maakondlikes esindustes tehti. Vastuseks saime sellise nimekirja:

  • Kindlustatud isikute arvele ja arvelt mahavõtmine, mis moodustas 60 protsentitööajast, moodustab 1. septembrist hinnanguliselt7 protsentitööajast. Selle põhjus on käivitunud elektrooniline andmevahetus kõikide ametkondadega. Tööandjatest 60 protsentisaadab andmed haigekassasse elektrooniliselt ja see protsent kasvab.
  • Blankettide väljastamine ja vajaduse korral nende täitmisel abistamine: enne 15 protsentitööajast, praegu 5 protsenti. Blankette väljastavad ja abistavad nende täitmisel ligikaudu 250 postkontorit üle Eesti.
  • Perearsti avalduste, töövõimetushüvitiste ja hambaravihüvitiste vastuvõtmine: maht on jäänud samaks,viis protsentitööajast. Perearsti avaldused lähevad 2007. aastasttäielikult perearsti poolt elektrooniliselt hallatavaks.
  • Kindlustatud isikute küsimustele vastamine ja nõustamine: Haigekassa hinnangul väheneb töömaht 10 protsendipealtnullini, sest kõikidele kliendi ja ka partneri küsimustele vastab Haigekassa infotelefon 16363. Kohalikes klienditeenindusbüroodes oli probleeme vastuste ebaühtluse ja kvaliteediga.
  • Tööandjatega elektroonilise andmevahetuse lepingute sõlmimine väheneb samutiviielt protsendilt tööajast nullile, sest alates augusti teisest poolest ja ülemineku tõttu uuele registrile toimub tööandjate andmete edastamine X tee kaudu elektrooniliselt, paberkandjal lepinguid enam ei sõlmita.
  • Euroopa ravikindlustuskaartide, sertifikaatide, meditsiinilise abivahendi kaartide väljaandmine: enne viis protsenti tööajast, nüüd kolm protsenti, sest alates 1. detsembrist 2005 väljastatakse meditsiinilise abivahendi kaarti posti teel. Euroopa ravikindlustuskaartidest kolmveerand tellitakse kodusel aadressil.

Töökoormus varem kahe inimesega mehitatud büroos on Haigekassa hinnangul praeguseid toimingute mahte arvestades 0,3 töökohta.

Minister vastab

Sotsiaalminister Jaak Aab, mis saab haigekassa maakondlikest teeninduspunktidest?

Nõukogus pole seda küsimust arutatud, vaid sulgeti maakondlikud esindused juba enne. Meie koalitsioonilepingus on aga ära toodud, et me ei vähenda riigi esindatust kohapeal. See, et maakondlikud bürood kinni pandi, sellega ma rahul pole. Peame seda asja Haigekassa nõukogus uuesti arutama.

Positiivne on muidugi see, et haigekassa teenuseid saab kasutada nüüd ka postkontorites. Inimene saab abi postiluugi juurest blankettide täitmisel, kuid sisulist nõustamist ei saa.

Kas ja kuidas selle protsessi tagasipööramine õnnestub?

Suhtleme selles küsimuses tihedalt, otsime koos lahendusi. Me ei ole praegu tülis Daniloviga (Hannes Danilov, Haigekassa juhatuse esimees - toim.). Aga nad oleks pidanud informeerima oma otsusest. Minu ettepanek on esindused taastada, aga mis kujul, on läbirääkimiste küsimus. Üks lahendus oleks kõik sellised teenused maavalitsuste hoonetesse kokku viia, nii palju kui võimalik.

Kas Eesti Posti kontorites on praegu mõni teenus puudu, mis haigekassa maakondlikes esindustes oli?

Enam-vähem on teenused postkontorites samad. Paberid saab, aga pikemalt suhelda on postiluugi juures ebamugav, eraldi inimest selle jaoks pole ja riigi teenus peaks olema siiski usalduslikum. Mitte, et kogu postkontori rahva ees oma tervisemuresid kurta.

Mida saab 3,1 miljoni eest

Kokkuhoitud 3,1 miljoni krooniga saab

  • 25 203 eriarsti esmast vastuvõttu või
  • 13 656 psühholoogi vastuvõttu või
  • 20 261 vähihaige koduse toetusravi päeva või
  • 7243 hooldusravi päeva või
  • (kui iga inimene 60 päeva, siis selle rahaga saab ravida 120 inimest)
  • 26 050 aju ultraheliuuringut või
  • 15 816 mammograafiat või
  • 5496 väliskiiritusravi (üle 150 kV) protseduuri või
  • 8986 väliskiiritusravi (alla 150 kV) üks protseduuri või
  • 4282 täismahus ehhokardiograafiat või
  • 58 491 massaažiseanssi (mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele, kestus 30 min) või
  • 339 silma sarvkesta siirdamise operatsiooni või
  • 406 normaalset füsioloogilist sünnitust või
  • 391 embrüo siirdamist või
  • 145 suure liigese endoproteesimist või
  • 498 katarakti operatsiooni või
  • 11 kohleaarimplantatsiooni või
  • 911 kurgu- ja/või ninaneelumandli eemaldamist (vanus >17) või
  • 21 südameklappide operatsiooni koos südame kateteriseerimisega või
  • 690 väikeste liigeste endoproteesimist või
  • 25 833 keemiliselt kõvastuvat ühe hambapinna täidist või
  • 27 434 ühe juurega hamba eemaldamist või
  • 16 489 päeva ambulatoorset taastusravi.

Allikas: Haigekassa