VARASEMAST JULGEM: 3. seeria disain pole nii eriline kui suurematel BMWdel, ent siiski selgelt omanäoline. Toomas Vabamäe

Klassikalises ajalooteaduses pole kolmkümmend aastat märkimisväärne ajavahemik. Sisepõlemismootoriga auto ametlikust ajaloost moodustab see aga terve veerandi. Arusaamad muutuvad selle aja jooksul mitu korda. Praegu on väga raske uskuda, et esimest, “haininaga” 3. seeriat toodeti vaid kaheukselise kerega. Ka järgmine, noorte uljurite jumaldatud E30, tuli esialgu vooluliinilt ainult kaheukselisena.

Kerime kiiresti kolmkümmend aastat edasi. 3. seeria viies põlvkond (firmasisese tähisega E90) valmis esmalt just neljaukselise sedaanina. Riburida pidi järgneb terve trobikond sugulasi – universaal, kupee, kabriloett…

Disainirevolutsiooni lõpp

E90 märgib ühe väga olulise ajajärgu lõppu. Nimelt jõudis ameeriklasest peadisainer Chris Bangle valmis BMW mudelivalikule uue näo andmisega. Kampaania algas üliekstravagantsete Z4 ja 7. seeriaga, kuid iga järgmise uudismudeli “uus nägu” oli eelmisest lahjem. Bangle’i ideed olid massipublikule vist liiga lennukad ja firma juhtkond pidi pidurit tõmbama.

E90 peal on Bangle’i lemmikvõtted üsna harmoonilises tasakaalus eelmise 3. seeria tavapäraste lahendustega. Kõverpindade ootamatud lõikumised on kõige paremini nähtaval autopäras, külgedel joonistub selgelt välja terava kandiga vööliin. Autoninas loodud optiline illusioon jätab mulje, nagu ulatuks radiaatorivõre kapoti servast ühe jutiga spoileri alaääreni. Tavapärases mõttes ilusaks ei tihka sõidukit nimetada, aga nauditavat vormimängu leiab omajagu.

Interjööri kujundus järgib täpselt Bangle’i ajastu traditsioone. Esipaneel on kandilisevõitu, kaks suurt ja hästiloetavat näidikut juhi ees ümara “katuse” all. Ka 3. seeriat saab nüüd varustada vastuolulisi arvamusi tekitanud  juhtimissüsteemiga iDrive. Sel juhul ilutseb esipaneeli keskel veel teine küür, selle all ekraan ning istmete vahelt keskkonsoolist leiab rattakujulise kontrolleri. E90 süsteem on eelmistest läbimõeldum, sagedamini kasutatavad funktsioone (kliimaseade, audiosüsteem, veojõukontroll) saab hallata eraldi nuppude-klahvidega.

Tavalist süütevõtit asendab kõigil “kolmandatel” väikest kaugjuhtimispulti meenutav elektrooniline võti ning mootorit käivitatakse Start-Stop nupust rooli kõrval. Comfort Access süsteemi korral sisaldab võti ka ID-moodulit ning sel juhul võib võtme taskusse jättagi – ukselukud avanevad automaatselt. Elektroonilisi “mänguasju” leidub valikus veelgi, nende üleslugemine läheks väga pikaks. Lühidalt – enam vähem kõik, mis suurematelgi “bemmidel”, on saadaval.

Ütlematagi on selge, et eelmise põlvkonnaga võrreldes kasvasid ka 3. seeria mõõtmed. Kõige enam laius – tervelt 78 millimeetrit. Selle arvel said ruumi juurde seesistujad, samuti paranesid kurvisõiduomadused. Väärib ka märkimist, et auto kaal ei kasvanud, pigem (sõltuvalt mudelist) hoopis vähenes.

Istmed on mõnusad nagu BMWdes ikka (eriti lisavarustuses sportistmed), kuid asuvad üsna madalal. Sportlikule sõidukile igati kohane, kuigi alati mitte just kõige mugavam.

Pakiruumgi sai avarust juurde (nüüd 460 liitrit). lisaks on see hästi liigendatud väiksemate panipaikade, pakivõrkude ja riputuskonksudega. Kõige praktilisem lisavõimalus on aga väljatõmmatav sahtel mütsiriiuli all, kuhu võib paigutada kuni viie kilo jagu pisividinaid. Nii püsivad need ühes kohas paigal ega lähe sõidu ajal omapäi uitama.

Liikumine valmistab rõõmu

Sõidurõõm on alati BMW tähtsaim osa. E90 ei peta ootusi. Ehkki auto tundub (ja on) eelkäijast selgelt suurem, laseb ta end väga hästi juhtida. Vedrustuse sportlikke omadusi pole üleliia rõhutatud ning sõidumugavusest midagi puudu ei jää (kähkusõiduhuvilised võivad tellida madalamas ja jäigemas seadistuses sportvedrustuse). Ka juhiabisüsteemid toimivad ideaalilähedaselt, sõidurõõmu pole turvalisusele ohvriks toodud.

Proovisõidu käigus sain muuhulgas nautida kolmeliitrise 330i lennukat minekut. Seda autot viib edasi BMW uusim reaskuuene. Magneesium-alumiiniumkomposiidist mootoriplokk teeb jõuallika 10 kilo kergemaks, seguklapita Valvetronic-süsteem vähendab kadusid sisselasketraktis. Kergem mootor aitab kaasa paremale kaalujaotusele esi- ja tagasilla vahel, seguklapita sisselase vähendab kütusekulu ja kasvatab võimsust. 6,3 sekundit sajani ei teeks häbi ka keskmisele sportautole, 3. seeria on aga nime järgi keskklassi pereauto.

Igapäevavajadusteks piisab ka vähemast, näiteks kaheliitrisest diislist. Kuueastmelise manuaalkäigukastiga (kõigil “kolmandatel” standard) varustatult saab see hakkama keskmiselt 5,7 liitri diiselkütusega saja kilomeetri kohta. Teoreetiliselt. Sest kui gaasipedaali all on varjus 163 hobujõudu, ei suuda ükski normaalne juht vastu panna kiusatusele neid hobuseid vahetevahel kiiremale traavile sundida.

BMW 320d

 Disain

 4

 Tehnika

 5

 Kiirus

 5

 Nauding

 4

 Praktilisus

 4

 Hind

 3

Mulje: Mida veel paremaks teha?