30.08.2007, 00:00
Kolme peale
Siim Nestor kirjutab kolmikportree muusikalisest ühisajust 3 Pead, läbi nende imelise kogumikalbumi “Ilusaim heli”.
Ilusaim heli 1
On ilmunud üks heliplaat, millele tasub tähelepanu pöörata mitte ainult tõsiseltvõetava kodumaise muusika kollektsionääridel. Tasub kõigil, kes muusikast uusi elamusi jahivad. Olles küll pealt vaadates sihikindel, kompaktne ja konkreetne, kõlab sel plaadil lahtine muusika, mida on võimatu pidada ühe kuulajatekillukese omaks. Tegemist on kogumikalbumiga “Ilusaim heli”, millel on koos tänavu mais ja juunis sõbraliku kolmiku 3 Pead masinates ja pillides valminud muusika.
Lühidalt öeldes on “Ilusaim heli” maaliline idüll. Ilusas eesti keeles laulud – rahulikud, delikaatsed, unelevad ja liuglevad muusikapalad, mis kajavad kaugele-kaugele ja võtavad paiguti pingelisemaid vorme. Kui järve kohal lendleb puuleheke ja põrkab lõpuks veepinnaga kokku, siis need helid on siin plaadil olulised. Just, plaat on õrn, aga ta ei ole arg ja pisike omaette nosimine. “Ilusaima heli” kitarrid ja elektroonika, nagu öeldud, kajavad kaugele, muusika paisub suureks ja puhub sind kõrgele õhku. Armas, aga mastaapne, ühesõnaga.
3 Pead, kellel selline idüll on õnnestunud, koosneb kohaliku muusika esiliini veteranidest – Rubik 3001ehk Janek Murd ja Erro ehk Erkki Tero – ning päris uuest artistist nimega Müürilill, kelleks muutub laulev Annie Rist.
Ning selline ainulaadne nähtus kodumaises muusikas – nii muusikaliselt kui ideelt – sündis Tero sõnul sundusest ja vajadusest: “Õige aja ja samade mõtete kokkulangemine. Õhus oli lugusid nii Errolt, Rubikult kui värskelt Müürilillelt. Tahtsime olla vabad kohustuslikest vormidest – kellegi singel, EP, album. Väikse seltskonna kogumiku idee tundus unikaalsem ja põnevam. Kogumik, mis kõlaks tervikuna, kuhu saaks panna oma parimad, lihtsad mänglevad ideed.”
Rubik 3001
Janek Murdi artistinimi Rubik 3001 on 3 Pea seltskonnast kõige tuntum kas või sellepärast, et on varem välja andnud kaks sooloalbumit. Ning kui 3 Pead mõne aasta eest plaadifirmana tiksuma hakkas, olid 3 Pead märgiga esimesed (neti-)singlid just Rubik 3001 omad, millel solistiks ja kaasautoriks sõber Erkki Tero. (Mhm, siin 3 Pea pajas on asjad väga läbisegi.)
Kuidagi ei saa mainimata jätta, et Janek on pärit legendaarsest indie-bändist Borax. Siiani küsitakse, millal ilmub Boraxi kogumik, ja vastatakse, et “vaikselt mõeldakse”. Samuti on Murd olnud tegus filmimuusika kirjutaja. Lühi-, dokumentaal- ja mängufilmidele juba Boraxi aegadest. Tänavu tulnud tellimus, muusika Rainer Sarneti noortefilmile “Kuhu lähevad hinged?”, sai graafilise disainerina palka saanud Janekile ajendiks valida vabakutselise võileivad.
“Tulin üheksast kuueni töölt ära,” ütleb Janek. “Jupp aega tundus juba, et pole võimalik enam asju teha ja hästi teha nii, et päeval teed kellelegi midagi, teostad teiste unistusi, ja siis õhtul,
öösel ajad oma asju ja teed seda, mida tegelikult teha tahad. Filmimuusika tegemise käigus läkski minu jaoks asi käima. Siis sain omale uue väikse akustilise mustlaskitarri, täpsemalt, vana vene restaureeritud pilli, väga ilusa kõlaga. Avastasin uuesti, üle kaheksa aasta, kitarri ja selle võlu.”
Tõukavaks jõuks, mis viis ometi selleni, et 3 Pead märgi alt ilmus lõpuks täispikk plaat, nimetab Janek veel kolmiku omavahelist suhet ja lisab: “Kõik olid õhinas ja tuli midagi uut. Hoog oli sees, sünergia oli hea.”
Ilusaim heli 2
Kes oskab öelda, mis sorti on “Ilusaima heli” muusika? Folk, tahaks ju ruttu öelda, aga kohe tundub see väga vale. Võib-olla et majesteetlik tuleviku folk, milles suriseb läbi elektroonikat, sammub pikaldast trip-hoppi ja on küllaga shoegaze’ile omast eeterlikkust. Isegi rock’n’roll’i veidi. Ja lõpuks aurab siin hoopis miski muu. 3 pea inimesed on liiga palju muusikas olnud, et sellele selge ring ümber teha.
Aga kui ma “Ilusaimat heli” kuulan ja vaatan – viise, sõnu ja fotosid ümbrisel, kus kangelased on keset heinamaad –, vajub mulle heinapallina peale tunne, et selle teose inspiratsiooniks on midagi nii lihtsat ja triviaalset, kuid vältimatut nagu... Eestimaa.
“Tore, kui see nii tundub,” ütleb Erkki. “Mõte oligi teha lugusid, mis tabaksid võimalikult hästi kohalikku essentsi, nii nagu seda varem tehtud ei ole, aga ise koguaeg lootnud oled. Tundus, et on defitsiit ilusatest, ent samas uudse lähenemisega tehtud eestikeelsetest lugudest. Ei ütleks siiski, et kodumaa järsku hetkel kuidagi eriliselt inspireerinud oleks, oli lihtsalt Moment, mil sa tundsid, et praegu ja kohe ja just sellised lood on vajalikud. See tundus õige ja loomulik, mis põhiline. Samas, see ei ole kodukoplite ülistus, loodan et neil ei ole konkreetseid piire, ei põhja ega lõunamaiseid.”
Ja Janek lisab: “Kindlasti mõjutab meid ümbritsev. Aga ega me ei teinud plaati planeerides, et nüüd tuleb Eesti plaat. See kujunes loomulikult, aeg ise suunas meid selleni. Mõjutab keel, ei ole võimalik millegi taha varjuda – kõik mis ütled, peab olema enda jaoks põhjendatud, aus, arusaadav. Konkreetselt Sini-, Muna- ja Mustamägest juttu pole muidugi. Inspiratsioon tuleb läbi rakutasandi ikka vist.
Minu arust tekitasime Eestimaa muusikalisele maastikule pigem midagi juurde, midagi sellist, mida enne pole olnud – uus hommik, päev ja öö näiteks.”
Müürilill
Annie Risti Müürilill on ühenduse 3 Pead kõige värskem artist. Eks Annie ole ka varem laulnud, kooliajal segakooris, esimese bäkkvokaali ansamblile Borax juba aastal 1998 ja seejärel võtnud naisvokaali ülesanded Rubik 3001 lugudes, kuid Müürilill kui Müürilill tärkas alles käesoleval aastal.
Annie ja Janek on paar, ammust ajast juba. Ja ühel hetkel kirjeldas Annie Janekile rõõmutut olukorda: kõikidele kirjutad sa muudkui lugusid, mina elan sinuga ei tea mis ajast koos, aga mulle ei ole sa ainsatki lugu kirjutanud, kuidas nii. Ja Janek, tore, südamlik ja abivalmis mees, nagu ta on, vajutas pillid tööle ja hakkas naisega muusikat tegema. Pühapäeva hommikuti, kohvi ja pannkookide kõrvale.
Esiotsa tuli neil välja lo-fi-R’n’B, kuid hiljem on muusika mujale tüürinud.
“Müürilille puhul oli oluline ka mõte, et lood peavad kiiresti tulema,” teatab Janek. “Mänglevamalt. Rubiku lihvimistöökojale vastukaaluks.”
3 Pea plaadil ning kontsertidel laulab Annie ohtrasti taustvokaale ja astub solistina üles Müürilille “Tabu” ajal. Talle meeldib see.
“Regulaarselt Janeki ja Erkki ühisloomingu sees hõljumine, kaasaelamine andis julguse rohkem häält teha, kaasa laulda ja ka soololaulu arendada. Müürilill kui artist ongi tegelikult ühiste katsetuste vili,” lausub Annie.
Järgmisele plaadile, lubavad nad, tuleb rohkem Müürilille lugusid.
Ilusaim heli 3
&ldquo ;Ilusaima heli” ilus eesti keel on valdavalt pärit Eesti popmuusika ja poeesia varasalvedest. Ilmar Trull, Henry Laks, Rein Raud, Toivo Kurmet, Katri Vala, Priit Aimla. Aga mitte ainult. Janek ja Erkki on ka ise sõnu sepistanud.
Eestikeelsed luuleread tulid nende juurde ise. Kui nad möödunud suvel Hiiumaal muusikat salvestasid. Erkki leidis ühe vana Loomingu Raamatukogu vihiku – “Sõna 5 – noorte loomingut”, aastast 82, ja sealt: “Imehead Ilmar Trulli sõnad, mis kohe karjusid muusika järele,” teatab Erkki. “Tundusid õiged ja tugevad praeguses ajas. Võib-olla tõesti, et see sai omamoodi suunaks: äratada mõned retroread, mis oleks ajatud ja kõnetavad. Samamoodi läks käiku Rein Raua esikkogu “Paljajalu” aastast 1981, kust sai sõnad lugu “Vabade meeste lilled”. Ega seal palju polnud vaja. Kolmas kogu oli veel – Henry Laksi luulevihik 90ndate algusest. Nende kolme vihikuga ma lehvinud olengi. Nad on head väiksed ja õhukesed ka, et toimetada ringi.”
Praegu on Erkkil töös mitmed Rein Raua tekstid just nimetatud vihikust ja Andres Ehina “täitsa rokkivat luulet” 80ndatest.
“Ma ei näe arukat mõtet, et pidevalt ise sõnadega vaimutseda,” ütleb Erkki. “Kui on loomulik, et kellegi teise sõnad su suus tunduvad ausad, siis kõik toimib. Punnitada midagi hämarat pole vaja.”
Erro
Erro, Erkki Tero, on 3 Pea polgu kõige veteranim tegelane. Põrandaalustes muusikaringkondades on Tero kaalukas tegelane süngest 90ndate algusest saati, kui tegutses tema ÖÄK. Raevukat müra, vahel lo-fi folki ja teinekord kauapõntsuvat house’i ja siis kes teab mida viljelenud ettevõtmine, millest pühendunud räägivad siiani ihaleval toonil kui ilmutusest.
Ja neile on hea uudis: ÖÄK. On. Kohe. Tagasi! Septembri lõpus jõuab huvilisteni uus EP ja juba käivad ettevalmistused esimesteks ÖÄKi-kontsertideks üle saja aasta.
“ÖÄKi materjal hakkas end suve alguses koguma,” ütleb muusik. “Omamoodi vastukaaluks “Ilusaima heli” mõtlustele, kuigi ka nendes, Erro lugudes, on ÖÄKi jooned sees. See kõik on loomulik ja ootamatu, areng ja ideed on püstloodis üles, seda ei tohi peatada. Saab olema teine ja sama põnev tahk. Äkiline.”
Samuti on Tero kogumikplaadi “Ilusaim heli” prominentseim hääl. Tema laulab siin kõige rohkem ja oh... palun pange tähele, kuidas ta seda teeb. Sedasi, kogu hinge ja kogu kehaga, ei ole teda varem laulmas kuulnud.
Erkki räägib laulmise kohta: “Laulmine on üsna piinarikas tegevus selle sammuni, mil sa üle ääre astud ja sul enam mitte millestki kinni hoida ei ole. Ja sa pead kandma. See on vastutusrikas, raske, aga seda huvitavam tee. Mulle meeldivad ebatõenäolised kangelased ja ka iseenda üllatamine. Kui sa avastad laulmise vabaduse võtme, võib pööraseid asju sündida, ja seda ma teha tahangi.”
Ilusaim heli 4
Nagu öeldud, kohtub plaadil “Ilusaim heli” ka 3 Pea noosiga Eesti popmuusika sahvrist. Ja see kohtumine on kindlasti pisut kummaline ja sündmuslik. Need ei ole kaverid, need on...:
Rubik 3001 lugu “Hommik!” laenab Messi palast “Valged hommikud” ainult sõnu (“See tekst haakus muusikaga ja läks korduvkasutusse,” ütleb Janek).
Erro on ümber arranžeerinud Virmaliste pala “Taas on päev” (“Üldse üks Eesti popivaramu psühhomaid ilupärleid, eriti sõ ;nad, nagu mantra. See lugu pani omamoodi kogu asja kevadel käima,” kinnitab Erkki).
Ja siis Apelsin ja nende “Viis viimast”. Lugu, mis on ilmselt jälje jätnud iga eestlase DNAsse.
“Ilusaimal helil” on “Viis viimast” leebe ballaad, mis muutub kammerlikuks hõljumiseks naturaalkitarridel. Rubiku “Viis viimast” tundub väga tuttav ja siis ebamugavalt, vähemasti esimestel kuulamistel, võõras. Midagi on nihkes. Mis? Ja kuidas ja miks tuleb täna keegi ideele teha uus muusika ühele igihaljale...
“Sellel lool oli meil klassikaline tööjaotus,” vastab Erkki. “Janek saatis mulle põhja ja ma hakkasin katsetama, kust otsast ma käima lähen. Üks hetk avastasin, et ümisen sõnu “jaa, kõik on täis”. Ja noh, paraku nii piinaks kui rõõmuks avastasin, et need on ju Apelsini sõnad. Otsisin nad üles ja leidsin, et tegemist on väga sügavate sõnadega. Priit Aimla – jaa.
Lahendus oli vastuoluline, aga tundus nii õige, et ei olnud mingit põhjust sellest loobuda. Ideaalne koostöö. “Miks mitte” osakond.”
“Erkki aju tagakambrist tulnud lahendus tuli positiivse üllatusena,” ütleb Janek. “Minu arust on meie versioon Priit Aimla tekstist palju täpsem. Sõnad saavutavad alles nüüd tähenduse.
Nukker, tõsine, lahingukaaslaste lõkkelaul – ühtpidi rääkis see ka meist Erkkiga.”
* Järgmised plaadi “Ilusaim heli” esitluskontserdid toimuvad 6. septembril Viljandis (kinos Rubiin) ja 8. septembril Tartus (Genialistide klubis).
On ilmunud üks heliplaat, millele tasub tähelepanu pöörata mitte ainult tõsiseltvõetava kodumaise muusika kollektsionääridel. Tasub kõigil, kes muusikast uusi elamusi jahivad. Olles küll pealt vaadates sihikindel, kompaktne ja konkreetne, kõlab sel plaadil lahtine muusika, mida on võimatu pidada ühe kuulajatekillukese omaks. Tegemist on kogumikalbumiga “Ilusaim heli”, millel on koos tänavu mais ja juunis sõbraliku kolmiku 3 Pead masinates ja pillides valminud muusika.
Lühidalt öeldes on “Ilusaim heli” maaliline idüll. Ilusas eesti keeles laulud – rahulikud, delikaatsed, unelevad ja liuglevad muusikapalad, mis kajavad kaugele-kaugele ja võtavad paiguti pingelisemaid vorme. Kui järve kohal lendleb puuleheke ja põrkab lõpuks veepinnaga kokku, siis need helid on siin plaadil olulised. Just, plaat on õrn, aga ta ei ole arg ja pisike omaette nosimine. “Ilusaima heli” kitarrid ja elektroonika, nagu öeldud, kajavad kaugele, muusika paisub suureks ja puhub sind kõrgele õhku. Armas, aga mastaapne, ühesõnaga.
3 Pead, kellel selline idüll on õnnestunud, koosneb kohaliku muusika esiliini veteranidest – Rubik 3001ehk Janek Murd ja Erro ehk Erkki Tero – ning päris uuest artistist nimega Müürilill, kelleks muutub laulev Annie Rist.
Ning selline ainulaadne nähtus kodumaises muusikas – nii muusikaliselt kui ideelt – sündis Tero sõnul sundusest ja vajadusest: “Õige aja ja samade mõtete kokkulangemine. Õhus oli lugusid nii Errolt, Rubikult kui värskelt Müürilillelt. Tahtsime olla vabad kohustuslikest vormidest – kellegi singel, EP, album. Väikse seltskonna kogumiku idee tundus unikaalsem ja põnevam. Kogumik, mis kõlaks tervikuna, kuhu saaks panna oma parimad, lihtsad mänglevad ideed.”
Rubik 3001
Janek Murdi artistinimi Rubik 3001 on 3 Pea seltskonnast kõige tuntum kas või sellepärast, et on varem välja andnud kaks sooloalbumit. Ning kui 3 Pead mõne aasta eest plaadifirmana tiksuma hakkas, olid 3 Pead märgiga esimesed (neti-)singlid just Rubik 3001 omad, millel solistiks ja kaasautoriks sõber Erkki Tero. (Mhm, siin 3 Pea pajas on asjad väga läbisegi.)
Kuidagi ei saa mainimata jätta, et Janek on pärit legendaarsest indie-bändist Borax. Siiani küsitakse, millal ilmub Boraxi kogumik, ja vastatakse, et “vaikselt mõeldakse”. Samuti on Murd olnud tegus filmimuusika kirjutaja. Lühi-, dokumentaal- ja mängufilmidele juba Boraxi aegadest. Tänavu tulnud tellimus, muusika Rainer Sarneti noortefilmile “Kuhu lähevad hinged?”, sai graafilise disainerina palka saanud Janekile ajendiks valida vabakutselise võileivad.
“Tulin üheksast kuueni töölt ära,” ütleb Janek. “Jupp aega tundus juba, et pole võimalik enam asju teha ja hästi teha nii, et päeval teed kellelegi midagi, teostad teiste unistusi, ja siis õhtul,
öösel ajad oma asju ja teed seda, mida tegelikult teha tahad. Filmimuusika tegemise käigus läkski minu jaoks asi käima. Siis sain omale uue väikse akustilise mustlaskitarri, täpsemalt, vana vene restaureeritud pilli, väga ilusa kõlaga. Avastasin uuesti, üle kaheksa aasta, kitarri ja selle võlu.”
Tõukavaks jõuks, mis viis ometi selleni, et 3 Pead märgi alt ilmus lõpuks täispikk plaat, nimetab Janek veel kolmiku omavahelist suhet ja lisab: “Kõik olid õhinas ja tuli midagi uut. Hoog oli sees, sünergia oli hea.”
Ilusaim heli 2
Kes oskab öelda, mis sorti on “Ilusaima heli” muusika? Folk, tahaks ju ruttu öelda, aga kohe tundub see väga vale. Võib-olla et majesteetlik tuleviku folk, milles suriseb läbi elektroonikat, sammub pikaldast trip-hoppi ja on küllaga shoegaze’ile omast eeterlikkust. Isegi rock’n’roll’i veidi. Ja lõpuks aurab siin hoopis miski muu. 3 pea inimesed on liiga palju muusikas olnud, et sellele selge ring ümber teha.
Aga kui ma “Ilusaimat heli” kuulan ja vaatan – viise, sõnu ja fotosid ümbrisel, kus kangelased on keset heinamaad –, vajub mulle heinapallina peale tunne, et selle teose inspiratsiooniks on midagi nii lihtsat ja triviaalset, kuid vältimatut nagu... Eestimaa.
“Tore, kui see nii tundub,” ütleb Erkki. “Mõte oligi teha lugusid, mis tabaksid võimalikult hästi kohalikku essentsi, nii nagu seda varem tehtud ei ole, aga ise koguaeg lootnud oled. Tundus, et on defitsiit ilusatest, ent samas uudse lähenemisega tehtud eestikeelsetest lugudest. Ei ütleks siiski, et kodumaa järsku hetkel kuidagi eriliselt inspireerinud oleks, oli lihtsalt Moment, mil sa tundsid, et praegu ja kohe ja just sellised lood on vajalikud. See tundus õige ja loomulik, mis põhiline. Samas, see ei ole kodukoplite ülistus, loodan et neil ei ole konkreetseid piire, ei põhja ega lõunamaiseid.”
Ja Janek lisab: “Kindlasti mõjutab meid ümbritsev. Aga ega me ei teinud plaati planeerides, et nüüd tuleb Eesti plaat. See kujunes loomulikult, aeg ise suunas meid selleni. Mõjutab keel, ei ole võimalik millegi taha varjuda – kõik mis ütled, peab olema enda jaoks põhjendatud, aus, arusaadav. Konkreetselt Sini-, Muna- ja Mustamägest juttu pole muidugi. Inspiratsioon tuleb läbi rakutasandi ikka vist.
Minu arust tekitasime Eestimaa muusikalisele maastikule pigem midagi juurde, midagi sellist, mida enne pole olnud – uus hommik, päev ja öö näiteks.”
Müürilill
Annie Risti Müürilill on ühenduse 3 Pead kõige värskem artist. Eks Annie ole ka varem laulnud, kooliajal segakooris, esimese bäkkvokaali ansamblile Borax juba aastal 1998 ja seejärel võtnud naisvokaali ülesanded Rubik 3001 lugudes, kuid Müürilill kui Müürilill tärkas alles käesoleval aastal.
Annie ja Janek on paar, ammust ajast juba. Ja ühel hetkel kirjeldas Annie Janekile rõõmutut olukorda: kõikidele kirjutad sa muudkui lugusid, mina elan sinuga ei tea mis ajast koos, aga mulle ei ole sa ainsatki lugu kirjutanud, kuidas nii. Ja Janek, tore, südamlik ja abivalmis mees, nagu ta on, vajutas pillid tööle ja hakkas naisega muusikat tegema. Pühapäeva hommikuti, kohvi ja pannkookide kõrvale.
Esiotsa tuli neil välja lo-fi-R’n’B, kuid hiljem on muusika mujale tüürinud.
“Müürilille puhul oli oluline ka mõte, et lood peavad kiiresti tulema,” teatab Janek. “Mänglevamalt. Rubiku lihvimistöökojale vastukaaluks.”
3 Pea plaadil ning kontsertidel laulab Annie ohtrasti taustvokaale ja astub solistina üles Müürilille “Tabu” ajal. Talle meeldib see.
“Regulaarselt Janeki ja Erkki ühisloomingu sees hõljumine, kaasaelamine andis julguse rohkem häält teha, kaasa laulda ja ka soololaulu arendada. Müürilill kui artist ongi tegelikult ühiste katsetuste vili,” lausub Annie.
Järgmisele plaadile, lubavad nad, tuleb rohkem Müürilille lugusid.
Ilusaim heli 3
&ldquo ;Ilusaima heli” ilus eesti keel on valdavalt pärit Eesti popmuusika ja poeesia varasalvedest. Ilmar Trull, Henry Laks, Rein Raud, Toivo Kurmet, Katri Vala, Priit Aimla. Aga mitte ainult. Janek ja Erkki on ka ise sõnu sepistanud.
Eestikeelsed luuleread tulid nende juurde ise. Kui nad möödunud suvel Hiiumaal muusikat salvestasid. Erkki leidis ühe vana Loomingu Raamatukogu vihiku – “Sõna 5 – noorte loomingut”, aastast 82, ja sealt: “Imehead Ilmar Trulli sõnad, mis kohe karjusid muusika järele,” teatab Erkki. “Tundusid õiged ja tugevad praeguses ajas. Võib-olla tõesti, et see sai omamoodi suunaks: äratada mõned retroread, mis oleks ajatud ja kõnetavad. Samamoodi läks käiku Rein Raua esikkogu “Paljajalu” aastast 1981, kust sai sõnad lugu “Vabade meeste lilled”. Ega seal palju polnud vaja. Kolmas kogu oli veel – Henry Laksi luulevihik 90ndate algusest. Nende kolme vihikuga ma lehvinud olengi. Nad on head väiksed ja õhukesed ka, et toimetada ringi.”
Praegu on Erkkil töös mitmed Rein Raua tekstid just nimetatud vihikust ja Andres Ehina “täitsa rokkivat luulet” 80ndatest.
“Ma ei näe arukat mõtet, et pidevalt ise sõnadega vaimutseda,” ütleb Erkki. “Kui on loomulik, et kellegi teise sõnad su suus tunduvad ausad, siis kõik toimib. Punnitada midagi hämarat pole vaja.”
Erro
Erro, Erkki Tero, on 3 Pea polgu kõige veteranim tegelane. Põrandaalustes muusikaringkondades on Tero kaalukas tegelane süngest 90ndate algusest saati, kui tegutses tema ÖÄK. Raevukat müra, vahel lo-fi folki ja teinekord kauapõntsuvat house’i ja siis kes teab mida viljelenud ettevõtmine, millest pühendunud räägivad siiani ihaleval toonil kui ilmutusest.
Ja neile on hea uudis: ÖÄK. On. Kohe. Tagasi! Septembri lõpus jõuab huvilisteni uus EP ja juba käivad ettevalmistused esimesteks ÖÄKi-kontsertideks üle saja aasta.
“ÖÄKi materjal hakkas end suve alguses koguma,” ütleb muusik. “Omamoodi vastukaaluks “Ilusaima heli” mõtlustele, kuigi ka nendes, Erro lugudes, on ÖÄKi jooned sees. See kõik on loomulik ja ootamatu, areng ja ideed on püstloodis üles, seda ei tohi peatada. Saab olema teine ja sama põnev tahk. Äkiline.”
Samuti on Tero kogumikplaadi “Ilusaim heli” prominentseim hääl. Tema laulab siin kõige rohkem ja oh... palun pange tähele, kuidas ta seda teeb. Sedasi, kogu hinge ja kogu kehaga, ei ole teda varem laulmas kuulnud.
Erkki räägib laulmise kohta: “Laulmine on üsna piinarikas tegevus selle sammuni, mil sa üle ääre astud ja sul enam mitte millestki kinni hoida ei ole. Ja sa pead kandma. See on vastutusrikas, raske, aga seda huvitavam tee. Mulle meeldivad ebatõenäolised kangelased ja ka iseenda üllatamine. Kui sa avastad laulmise vabaduse võtme, võib pööraseid asju sündida, ja seda ma teha tahangi.”
Ilusaim heli 4
Nagu öeldud, kohtub plaadil “Ilusaim heli” ka 3 Pea noosiga Eesti popmuusika sahvrist. Ja see kohtumine on kindlasti pisut kummaline ja sündmuslik. Need ei ole kaverid, need on...:
Rubik 3001 lugu “Hommik!” laenab Messi palast “Valged hommikud” ainult sõnu (“See tekst haakus muusikaga ja läks korduvkasutusse,” ütleb Janek).
Erro on ümber arranžeerinud Virmaliste pala “Taas on päev” (“Üldse üks Eesti popivaramu psühhomaid ilupärleid, eriti sõ ;nad, nagu mantra. See lugu pani omamoodi kogu asja kevadel käima,” kinnitab Erkki).
Ja siis Apelsin ja nende “Viis viimast”. Lugu, mis on ilmselt jälje jätnud iga eestlase DNAsse.
“Ilusaimal helil” on “Viis viimast” leebe ballaad, mis muutub kammerlikuks hõljumiseks naturaalkitarridel. Rubiku “Viis viimast” tundub väga tuttav ja siis ebamugavalt, vähemasti esimestel kuulamistel, võõras. Midagi on nihkes. Mis? Ja kuidas ja miks tuleb täna keegi ideele teha uus muusika ühele igihaljale...
“Sellel lool oli meil klassikaline tööjaotus,” vastab Erkki. “Janek saatis mulle põhja ja ma hakkasin katsetama, kust otsast ma käima lähen. Üks hetk avastasin, et ümisen sõnu “jaa, kõik on täis”. Ja noh, paraku nii piinaks kui rõõmuks avastasin, et need on ju Apelsini sõnad. Otsisin nad üles ja leidsin, et tegemist on väga sügavate sõnadega. Priit Aimla – jaa.
Lahendus oli vastuoluline, aga tundus nii õige, et ei olnud mingit põhjust sellest loobuda. Ideaalne koostöö. “Miks mitte” osakond.”
“Erkki aju tagakambrist tulnud lahendus tuli positiivse üllatusena,” ütleb Janek. “Minu arust on meie versioon Priit Aimla tekstist palju täpsem. Sõnad saavutavad alles nüüd tähenduse.
Nukker, tõsine, lahingukaaslaste lõkkelaul – ühtpidi rääkis see ka meist Erkkiga.”
* Järgmised plaadi “Ilusaim heli” esitluskontserdid toimuvad 6. septembril Viljandis (kinos Rubiin) ja 8. septembril Tartus (Genialistide klubis).