Kommentaarivõistluse võitis Lumiere
Toome allpool ära nii võidukommentaari kui teised terased kommentaarid, mis silma jäid.
Lumiere
Sergei Stadnikov: Integratsiooni läbikukkumise mõningatest süvapõhjustest
Mis puudutab ebavõrdsust töös ja palkades, siis statistika tõesti näitab, et eestlased teenivad rohkem ja on parematel kohtadel. Aga kui hakata lahti mõtestama, miks tulemus selline tuleb, pöördub kogu pilt pea peale (nagu statistika puhul sageli :)).
Väide, justkui eelistataks Maarjamaal töölevõtmisel ja edutamisel eestlasi venelastele, ajab iga juhi heal juhul naerma, halvemal juhul visatakse teid nii lolli jutu pärast trepist alla. Nii piiratud inimressursiga maal, nagu Eesti, pole oma firma või organisatsiooni käekäigust vähegi hoolival juhil lihtsalt võimalik hääst ja kvaliteetsest tööjõust mingite pseudo-parameetrite pärast loobuda. Rahvus on töölevõtmisel sama ebaoluline, kui juuste värv . Loevad inimese oskused, kogemused, suhtumine ümbritsevasse, arusaam maailmast, hoiakud, korrektsus ja terve rodu muid omadusi ja iseloomujooni. Ja hea töötaja liigub Eestis karjääriredelil hästi edasi, olgu ta siis venelane, juut või lätlane.
Kuna aga statistika siiski eelistamist näitab, tähendab see tegelikult seda, et paljude venelastest töölesoovijate kvalifikatsioon jätab mingis osas soovida. Oma kogemustest võin öelda, et enamasti on probleemiks halb eesti keele oskus. Sellest omakorda tulenevad järgmised hädad: kohaliku (st Eesti) keskkonna ja olude halb tundmine, võimetus kommunikeerida teiste Eesti asutuste ja firmadega, võimetus osaleda koolitustel, jne. Palun silmas pidada, et need hädad halvendavad oluliselt töölesaamise võimalusi just kõrgema palgaga kohtadele!
Kokkuvõtteks: statistika, mis näitab, et eestlased eelistavad töölevõtmisel eestlasi, näitab tegelikult hoopis seda, et venelased on eesti ühiskonda halvasti integreerunud. Miks see nii on, see on juba hoopis omaette jutt. Küllap võib siin visata kivi nii riigi kui enamiku selle kodanike ja mittekodanike, st meie eneste kapsaaeda. Ja päris kindlasti saab igaüks meist midagi asja parandamiseks ära teha. Alustada kasvõi sellest, et enne teiste süüdistamist eneselt ausalt küsida: ega ma äkki ürita nii oma tegematajätmisi teiste kaela veeretada?
Ja veel: pole see integratsioon nii nässu läinud ühtegi. On toimumas oluline põlvkondade vahetus - viimastel aastatel keskkooli lõpetanud vene noorte eesti keele oskus on hea ja üldine. Integratsiooni põrumisest rääkijatele tõenäoliselt siis üllatavalt hea ja üllatavalt üldine. Ja ehkki ma pole kunagi pidanud keeleoskust ainsaks lõimumise eelduseks (tean nii mõndagi eesti keelt perfektselt rääkivat ja täiesti impeeriumimeelset venelast), on ta siiski väga oluline lõimumise soodustaja. Needsamad noored lähevad edasi õppima Eesti ülikoolidesse ja sealt edasi Eesti asutustesse ja firmadesse tööle, eestikeelne Eesti on neile täiesti loomulik keskkond. Ja oh ootamatust, tänu heale vene keele oskusele on neil oma eestlastest eakaaslaste ees väga oluline eelis :)
See, et pronkssõdur nii kiiresti leidis tee paljude noorte venelaste südamesse, näitab hoopis seda, et eestivenelastel on tõsiseid probleeme identiteediga. Aga neid probleeme on ka eestlastel. Põhjuseks jälle need kiired muutused 16-19 aastat tagasi (elik vana maailma kadumine ja uue maailma kiire asemele tulek). Uue identiteedi kujunemine võtab lihtsalt aega, seda ei saa luua PR-kampaaniatega.
Karl
Olen juba ammu imestanud, kuidas ei mõelda Tallinna veevarustuse ohutusele. Kogu maailmast tulevad teated räigast terrorist, Ülemiste järv on ju täiesti kaitsetu ükskõik missuguse keemia- või bakteriaalse rünnaku vastu. Rünnaku tulemuseks võivad olla sajad tuhanded hukkunud. Milleks üldse püütakse kõike kontsentreerida? Osa Tallinna oli kaua aega varustatud puurkaevuveega, nüüd on see kõik usinasti likvideeritud. Miks? Aga Sõtnik ja kogu see kamp-kõik kokku, nii KE, RF,IRL, SDE jne
ei oska või ei taha laiemalt mõelda. Peaks olema veevarustuse detsentraliseeritud variant! Nagu ka haiglaid ei tohi kokku koondada. Tuleb kuskilt mingi eksootiline tõbi ja kogu haiglakompleks on sellest haaratud.
Kuid eriti paneb imestama, et surnuaiad lähevad ka erakätesse!!
Kas tõesti on juba kõige sünonüümiks raha? Ausus=raha, sõprus=raha, kaastunne=raha jne?
Onu Raivo
Kuna teema on sedavõrd habras nii laste kui nende vanemate seisukohalt, siis lapsevanemana, sellena end tundes ja teades, ei saa suhu vaatamata jätta rängale tõele - miski on väga mäda meis enestes, lapsevanemates.
Need, kes oma võsukesi upitavad, samas aga võsukeste käekäiku mitte mikski pannes (kui pole oma) järgivad vaid Karl Marxi tõdemust, et kapital toodab inimsuhete langust, siis tahaks kangesti maha istumatagi miskil viisil lajatada. Seejuures polegi tarvis olla rajakalik rahakotimees, piisab tundmusest, et alustoed on savist. Sellele jõudsin taas eile, kuid et asuandmine ka öisel ajal on napp, siis oleksin heameelega jaganud ehk mõnegi lapsevanema akupunkti, nõelamata.
Olles puht "rubber-band"-na kaasa saanud oma laste probleemid ja neisse enda arvates ka mõistvalt suhtunud, neisse panustanud, hakkan lollpeana alles nüüd mõistma kooli ja koolituse tähtsust, õpetajate, nende sõpruse (mul on neid olnud)
olulisust, kuid see on pelgalt oma kogemus. Lugedes kasvõi Audentese Tartu "filiaali" odüsseiat puudutavaid nii argumente ühelt poolt ja piisavalt põhjendatud hala teisalt, sain aru. Ja (alles omaenese võsukesega eile suheldes), et hariduspoliitikasse on ilmselt vaja lisada klausel majanduspoliitikast. Põhjendus minu silmis tundub lihtne -" MIKS on see nii, MIKS on gümnaasiumilõpetajad sel pühapäeval on katsumustulle minejatena nii emakeele-lollid?" Ega ikka pole küll, sest nemad teavad, et rahalugemine on lugemisest olulisem. Kui see pole nii, siis esitan küsimuse: MIKS peale pikka vestlust mu tütar põhjendust edasiõppimise kohta tuues laksatas: "Euroülikool on perspektiivikas"?
Ilmselt on seegi omaenese kodutöö puudus, kuid selle kodutöö puudumise ärihuvides kasutamine on sama koostöö puudumise häving, selle alguse lõppfaasi algus. Ilmast ilma pajatada rahast ja kuidas raha tuleb ning kui raske on kord sest rääkida, see on teema omaette.
Keegi meist ju ei taha, et ta lastel halvasti läheks, kuid teinekord on ikka vaja panustada mitte kapitali taastootmisse, pigem olgu selleks kapitaliks mitte raha, vaid meie, teie ja üldse lapsed, kes meid tulevikus kas neavad maapõhja elik meenutavad hea sõnaga
Tahaks vaid loota...
mutter
Kabaree Küprosel pole vaestele. Pole kohta selle maamuna peal, kus kabareed poleks kahtlaste tüüpide kontrolli all. Küprosel on ametliku statistika järgi üsnagi juhtiv roll tüdrukute transiidis ja hetkel käib elav arutelu siin selle üle, kas lõpetada artistide viisade väljastamine või mitte. Artisitid on muidugi lihtsalt prostituudid, nagu artikkelgi mainib.
Kohalikud olid veel 20 aastat tagasi kalurid ja põllumehed, lihtsad inimesed. veri neil vemmeldab, mis muidugi ei tähenda, et nad kõik julged ja kaklejad oleks. lihtsalt lärmakad. Kohalikest hullemad on tavaliselt grusiinid, ukrainlased või venelased, keda siin tuhandete kaupa.
Tore maa on, ülimalt turvaline, kuid seda neile, kes kahtlastesse urgastesse ei roni. Igal urkal on omad sidemed, löömamehed ja kohustus raha teenida. Lihtsalt "äri" tehes või siis hirmutades ja väljapressides. Tunnen ühte lõbumaja omanikku, ei ole see kergu elu. Mitu korda on ta elu kallale kiputud, kuid see on ka tulus äri ja nii ta seda edasi toimetab. Enamasti satuvad siin kaklustesse inglise sõdurid, kes iraagist, afganistaanist tagasi tulles, siin paariks nädalaks/kuuks peatuvad, et toibuda enne kui koju lastakse. Enesekindlad jorsid.
Mõrvad on pea alati soetud kabareede ja kihlveokontoritega, sest seal see raha liigub. Tavaliselt pomm või mahalaskmine.
Juhuslikke, Aivari juhtumi taolisi tapmisi, on siin harva.
Valdis-Vildas Vaaderpass
Vägivald ruulib muidugi.
Eriti osav nipp on teha pahalased cooliks, kuratlikult intelligentseks või vähemalt rikkaks ja ilusaks. Seda praktiseerib sajaga kogu meediatööstus.
Mõni ime siis, et sääraseid asju juhtub.
Urmas
Kahju, et loo autor kas ei viitsinud või tahtnud filmist aru saada. Esiteks juba seda, et film ongi koomiksi järgi tehtud. Frank Miller, Sin City? Tuleb äkki ette? Teiseks muidugi see, et 1962 aasta film oli omakorda Milleri koomiksi aluseks.
Ja "trollid" ja "Olivantsid" ja vastase armee suurus ja hirmuäratavus - kogu film on ehitatud üles nagu rahva seas leviv jutt. Raam on ju Leonidase sõnumikandja meenutav jutustus uue lahingu eel. Ja nagu juttudes ikka, asjad muutuvad suuremateks, hirmsamateks, koledamateks.
"Sõrmuste isandaga" võrdlus on kohane, sest ega eepilisi mõõga-kilbi-vibu filme väga ei tehta. Enda kommentaar oli, et juba esimeses pooles oli rohkem värdjaid kui "Sõrmuste isanda" triloogias kokku.
Samas tuleb ikka tunnistada, et jube hea film. Visuaalselt kindlasti parim peale Woo´d ja Wachowskeid. Kõik pausid, aegluubid, kaamerakohad väga õigetes kohtades. Piisavalt oli säilitatud ka koomiksilikke kaadreid - mitte nii palju kui "Purunematus" aga siiski piisavalt ja hästi. Muusika ja heliefektid ka suurepärased. Ning tekst sisaldas piisavalt palju suurejoonelisi kohti - alates mainitud "Siis võitlema pimedas" kuni "Siin me võitleme, siin nemad surevad" või lõpulauseteni.
Xerxese koha pealt olin algul nõutu. Selline habemega vanakooli kuningas-taat või sõdalane oleks sobilikum tundunud. Tõepärasem.
Aga rahvajutu-loogika juurde naastes - kreeklased kujutasid ju omi jumalaid taolistena. Pikad, saledad, justkui skulptuurid, mehed (kui just sõjajumala või Zeusi ja teiste karmide meestega tegu polnud) olid mütoloogias ja kunstis suht naiselikud. No ja piercingud kui idamaalaste värk. Lisad veel liialdused ja saadki taolise. Jumal-kuninga.
Seni aasta oodatuim välis-film ja pettuma ei pidanud. Kuna Grindhouse Eestisse alles suvel ja kahe filmina jõuab, siis pakkuks esimese poolaasta parimaks filmiks. Omas kategoorias kindlasti ka üle aastate kestev asi. Tekitas tahtmise "Trooja" üle vaadata ja "Aleksandrit" esmakordselt näha.
täditriinu
Kui Venemaa valitsus soovib oma sõjaväelaste säilmeid ringi Venemaale matta.Tuleb seda teha ametlikult.Venemaal tuleb pöörduda Eesti valitsuse poole ametlikus vormis.Säilmed kaevatakse välja ja paigutatakse hoidlasse.Venemaa saadab kohale oma ekperdid ja need teevad DNA järgi kindlaks kellele säilmed kuuluvad.Nimekiri esitatakse Eesti valitsusele.Eesti eksperdid kontrollivad analüüsid ja selle järdi valitsus võtab otsuse vastu säilmete üleandmise kohta Venemaale.Riikide vahel aetakse asju ametlikult.Linnaväljakud ei ole kohased matusekohad,pealegi on juba nõukogude ajast hauad jäetud trollipeatuse alla.Sinna on maetud ka 3 saksa sõdurit,kes said lahkumise ajal avariis surma.Seal on ka veel peata laipu,see tähendab NKVD poolt tapetute laipu.Neil kõigil on õigus puhata surnuaia vaikuses.
emma
Tulgem tagasi selle lause juurde: "Abordi põhjused on mujal kui abordis, sündimata lapses või naises"! Sest kuigi pooldan V. Vooglaiu mõttekäiku, et vajalik on mõelda ning endile aru anda, mida abort endast tegelikult kujutab, siis ometi pean väga tähtsaks, et abordi olemusest annaksid endile aru eelkõige need, kes siiani on vaid polemiseerinud ning argumenteerinud - mehed, ametnikud, poliitikud, tööandjad, kasvõi kinnisvarafirmade turundus- ja strateegiajuhid.
Sest olgem ausad - naised ei tee aborte mitte endi meelelahutuseks, vaid seepärast, et puuduvad seesugused "tühised välised faktorid" nagu mehe toetus, stabiilne töökoht, äraelamist võimaldav palk, lasteaiakoht, infrastruktuur, oma kodu. Ning alles siis, kui iga mees võib peeglisse vaadata ja öelda, et ta ei ole mitte kunagi mitte ühtegi naist maha jätnud või mitte ühtegi lühisuhet harrastanud, kui iga tööandja võib väita, et ta maksab oma töötajatele sellist palka, et selle eest on võimalik peret (ka üksikemal!) ülal pidada ning ta pole mitte kunagi ühestki rasedast naisest lahti saanud etc, alles siis on võimalik tõsiseltvõetavalt ja tulemuslikult arutleda abordi "tsiviliseerituse" üle.
