Apteegireformi sugust võõrale varale käpa peale panemise katset pole siinses ettevõtluses varem tehtud.

Mind kasvatati teadmises, et kui võtad ilma luba küsimata võõra asja, siis oled varas. Halvemal juhul tuleb politsei, paneb käed raudu ja viib su vangi. Paistab nii, et ka põhiseadus mõtleb samuti, kui ütleb, et igaühe omand on puutumatu (§ 32).

Sel sügisel on aga selgunud, et kui oled sotsiaalminister või riigikogu liige ja tahad luba küsimata apteegiomanikult apteegi ära võtta, siis pole sa varas, vaid rahvuskangelane. Päris paljud paistavad niimoodi arvavat.

Pole mõtet keerutada, täpselt nii see on. Toimub Eesti Vabariigi ajaloo suurim eraomandi võõrandamine. Apteegireformi seletuskiri 2015. aastast – selle alusel kogu asja tehakse – ei jäta eesmärkides kahtlust. Apteegid tuleb senistelt omanikelt ära võtta ja asi vask. Muid põhjuseid pole.

Põhiseadus kaitseb eraomandit, aga tõsi, annab ka teoreetilise võimaluse selle võõrandamiseks. Räägitakse „seaduse sätestatud juhtudest“ ja „üldistest huvidest“. Igal juhul on aga tegemist äärmusliku abinõuga, mis on mõeldud lahendama erilist probleemi, pakkuma erilist hüvet ja kus põhjendused peavad olema erakordselt tugevad. Praegu neid pole pakutud.


Avalehele
144 Kommentaari
Loe veel: