Kooliaja algus 1. septembril on venestamise aja jäänuk
Tsaariajast saati on keskõppeasutuste kooliaasta alanud 1. septembril. See sarnasus ühendab meid tänaseni Läti ja Leeduga. Ka Tsaari-Venemaa osa olnud Soome suvine koolivaheaeg sarnaneb meie laste omaga. Nii pikka vaheaega pole kusagil mujal Euroopas.
1893. aasta reformist pärinevad meil kooliaasta alguse aeg, viiepalline hindamissüsteem, kevadel toimuvad ülemineku- ja lõpueksamid, aga ka venestamine koolides, selgub raamatust “Eesti kooli ajalugu II”.
Tsaariaegne süsteem püsib visalt, kuigi enamik lapsevanemaid käib igapäevaselt palgatööl ega ela taludes ning lapsed otsivad tänavatel jõlkudes meelelahutust. Samuti hakkavad lapsed pika talvise õppesessiooni jooksul välja nägema nagu kõvasti meigitud emod või gootid.
Riigikogu liige Peeter Kreizberg meenutab, et 2000. aastate keskel käis kõva arutelu, et jagada koolilaste koormus õppeaasta peale ühtlasemalt. “Kuigi mina seda pooldaksin, siis Eesti avalikkus ei taha seda vastu võtta,” räägib Kreizberg.
Endine haridusminister Mailis Reps arvab samuti, et ühiskond ei lepiks 1. septembri muutmisega. Pigem võiks lükata kevadel suvevaheaja alguse hilisemaks. “Vaba juuni on meie koolisüsteemis üsnagi hiljutine nähtus,” ütleb Reps.
Mujal Euroopas on kooliaasta enamasti pikem. Vaheaegade alguse ja lõpu kuupäevad erinevad piirkonniti. Kui Eestis kuulutatakse need välja ministri määrusega Riigi Teatajas, siis enamikus riikides on otsustusõigus kohalikel omavalitsustel. Soomes on üleriiklik ainult kooliaasta lõpp, mis tänavu oli laupäeval, 4. juunil. Hollandis peavad koolid ühel ajal jõulu-, talve- ja lihavõttepuhkust. Rootsis on eri aegadel vaid suvepuhkus.
Enamikes riikides algab suvevaheaeg juulis ning kestab kuu-poolteist. Eestis mõjuks suvevaheaja lühendamine ehmatavalt. Samas ei muudaks suve lõõgastavat mõju veidi lühem puhkus. Õues mängimise ja olesklemise aega oleks lastel rohkem vaja pimedal talvel, sest erinevalt muust Euroopast pole meie lastel talvist vaheaega veebruari lõpus või märtsi alguses.
■Eelmine kooliaasta algas Soome koolides 10. ja 17. augusti vahel. Hirvensalmis, Nilsiäs ja Ilomantsis juba 10., Tamperes, Oulus ja Rovaniemis 11., Helsingis ja Vasas 16. ning Kuopios 17. augustil.
■Oktoobris oli sügisvaheaeg, mille pikkus kõigub kahest päevast nädalani. Helsingis oli lastel vaid kaks vaba päeva.
■Kõik koolid võivad võtta vabaks iseseisvuspäeva 6. detsembril.
■Jõuluvaheaeg algas sõltuvalt omavalitsusest 18. ja 23. detsembri vahel ning lõppes 2. ja 9. jaanuari vahel.
■Spordivaheaega peavad maakonnad järjekorras 8., 9. ja 10. nädalal.
■Vabad päevad on kindlasti üle riigi 6. jaanuar ja lihavõtted.
■Suvevaheaeg algas kõikides riigi koolides 4. juunil.
■Õppeaasta pikkus on 189 päeva (Eesti lastel on kuus vaba päeva rohkem).
