Nii kõlab ühe lapsevanema emotsionaalne kiri.


Hariduskolleegiumi põhikooli juhataja Alar Saar on kommentaarides ettevaatlik: juhtunu asjaolud pole teada, kaklus ei toimunud koolis (vaid sada meetrit eemal) ja kui lapsevanemad soovivad, siis võivad selgitusi jagada. “Füüsiline arveteklaarimine on poiste maailma osa,” ütleb Alar Saar, lisades: “Oleme lapsevanematega asja arutanud.” Ta jääb kidakeelseks ega soovi kaasata avalikkust kooli siseasja klattimisse.


Asjasse oli segatud tüdruk


Kolm aastat tagasi juhtus Vanalinna Hariduskolleegiumis sarnane asi. 20. märtsil, pühapäeva õhtul kutsusid kaks poissi klassivend Mardi* Linda parki Toompeal.


Kohtumise leppisid nad kokku ­MSNis. Poisid rääkisid kohtudes peamiselt klassiõest, kellega Mart oli viimasel ajal rohkem suhelnud ja ka palju tülitsenud. Muuhulgas oli Mart segastel asjaoludel vigastanud klaasikilluga tüdruku sõrme.


Klassivennad nõudsid, et Mart jätaks tüdruku rahule.


Olukord läksid nii teravaks, et puhkes kaklus. Üks ühe vastu, Raigo* ja Mart omavahel. Kolmas poiss vaatas kõrvalt. Käis vihane rüselemine, aga mis täpselt toimus, pole selge, sest poiste hiljem politseile antud ütlused on vastukäivad.


Raigo lõi Mardile rusikaga näkku ja hakkas ära minema. Mart vihastas ja läks Raigole järele, hüppas talle selga ja tõmbas maha. Kolmas poiss lasi pipragaasi.


Julgestuspolitsei patrull nägi kaklust ja läks poisse lahutama. Ka politseinik tunnistas, et kaks noormeest rüselesid ja kolmas vaatas eemalt. Politsei otsis läbi poiste taskud. Et Mart väitis patrullile, et talle lasti gaasi näkku ja teda peksti kumminuiaga, siis otsis politsei kohapeal läbi poiste seljakoti ja leidis sealt sapöörilabida.


On selge, et kuigi kaklus käis üks ühe vastu, olid klassivennad võtnud Mardiga kohtumisele kaasa kaklusvahendeid ja olid valmis füüsiliseks arveteklaarimiseks.


Pärast juhtunut läksid Mardi vanemad tõsiselt närvi. Poiss oli osalenud kakluses, tema silm oli jubedalt sinine.


Ema helistas järgmisel päeval tüdrukule (kelle pärast poisid olid kaklema läinud) ja küsis, ega Mart pole talle kurja teinud. Kõik oli korras.


Isa otsustas kaks nädalat hiljem teha politseile avalduse. Kaks ja pool kuud kestnud uurimise tulemusel kriminaalasi lõpetati, sest tunnistajaid polnud ja poiste ütlused olid vastukäivad.


Tavaline kaklus või koolivägivald


Kuigi selle klassi noored on juba kooli lõpetanud, õnnestub Ekspressil ühe poisi isa üles leida: “Kool käitus väga priimalt. Kannatanut üritati igati aidata. Süüdlased visati välja põhimõtte pärast, et vägivaldselt ei tohi asju lahendada. Vähemalt mitte Vanalinna Hariduskolleegiumis.”


Ta arutleb ka, et füüsilisi arveteklaarimisi tekib poistekambas ikka, sest meeste hulgas valitseb hierarhia, kus igaühel on oma koht. Kui piire üritatakse nihutada, tekivad naginad.


Vanalinna Hariduskolleegiumis on põhikooli osas poiste ja tüdrukute klassi d eraldi.


Gümnaasiumis õpivad noored aga segaklassides.


Isa hinnangul on poisteklassis omavahelised reeglid karmimad ja hierarhia teistsugune kui segaklassis. “Macho-värk ikkagi.” Samas tunnistab ta, et kool teeb poistega kõva tööd ja kui jamad välja tulevad, siis käitub karmilt.


Kas tegemist on poiste omavahelise arveteklaarimise või koolivägivallaga?


Koolipsühholoogi ja kliinilise psühholoogi Lia Hanso sõnul ongi see keeruline küsimus. Lia Hanso on olnud psühholoog ka Orissaare raskesti kasvatatavate laste koolis. “Poisid kaklevad alati. Nad on teinud seda läbi aegade ja vahel juhtub ka äpardusi.” Ta arutleb, et piir tavalise kakluse ja koolivägivalla vahel on habras. “Täiskasvanute võimalus on kanaliseerida poiste võitluslikkust valdkondadesse, mis on meile vastuvõetavamad – nagu sport.”


* nimed muudetud