28.03.2008, 00:00
Koostöö pea- ja seljaaju vahel
USA-s Davenportis, Iowas kiropraktika arsti hariduse saanud Gerly Truuväärt leiab, et seljaprobleemide põhjused võivad paljudel juhtudel peituda lisaks traumale ka negatiivses mõtlemises, depressioonis ja toksilistes ainetes meie keskkonnas.
Gerly Truuväärt selgitab, et absoluutselt kõiki keha talitusi
kontrollib närvisüsteem. Eostamise hetkest alates kontrollib
närvisüsteem iga raku, koe ja organi talitust. Seeparast peetakse
seda inimkeha kõige tähtsamaks organiks.
Vaatamata selle
tähtsusele peetakse närvisüsteemiks tihti ekslikult vaid pead
või aju. Vahel annavad närvid oma olemasolust teada tavainimesele
näiteks närvipõletiku naol. Tegelikult ei tööta
peaaju ilma seljaaju koostööta.
Selgroog on ülimalt
tähtis – liikuvad selgroolülid kaitsevad seljaaju. Selgroog on
nn koduks seljaajule ja mängib väga suurt rolli
närvisüsteemi korrektses töös. Kui laps sünnib, on
tema selgroog sootuks teistsugune kui täiskasvanul.
„Esimese paari kuu jooksul, kui laps hakkab pead hoidma, on väga
tähtsal kohal see, et kaela lordoos hakkaks arenema. See aktiviseerib aju
ja on väga tähtsal kohal üleüldises aju arengus,”
räägib arst. „Kaela lordoosi arenemine võimaldab lapsel
hakata püsti seisma, mis omakorda alustab lumbaallordoosi tekke
protsessi.”
Nii kaela kui ka alaselja lordoos on väga
tähtsal kohal, võimaldamaks väikeaju arengut ning efektiivset
kahel jalal püsti seismist ja tasakaalu. „Põhjus, miks
kõik need muutused inimkehas toimuvad, seisneb selles, et meie rüht
oleks vastuvõtlik gravitatsiooni jõududele,” selgitab dr
Truuväärt.
Justkui hambaravi
Kuidas siis aga seljaprobleemid üldse tekivad? Truuväärt
kinnitab, et valu ja ebamugavustunne seljas on tegelikult ainult 10% sellest,
mis kehas juba toimub. Ta võrdleb seljahädasid hambaprobleemidega,
kus samuti üks päev ei mõjuta midagi – tegemist on
pikaajalise protsessiga, mida lihtsalt ei ole õigel ajal tähele
pandud. Kuna aga hammastest sõltub inimese väline ilu, siis
pööravad inimesed neile palju suuremat tähelepanu kui seljale.
„Sageli on inimese elu esimene seljatrauma toimunud juba
sünnitusel,” räägib dr Truuväärt. „Nii
võib juhtuda, et kui sünnitusprotsessi käigus ollakse
ettevaatamatu ning tõmmatakse peast või kaelast jõuliselt
– pärast seda ei ole lapsel võimalust areneda nii, nagu
loodus oli ette näinud.”
Seoseid on ka tõmmatud
allergiate ja keisrilõigete vahel. Keisrilõige on traumaatiline
nii emale kui ka lapsele, mida tihti ei osata seostada hiljem ilmnevate
terviseprobleemidega.
Valud tulevad hiljem
Gravitatsioonijõud toimib alati ülevalt alla, selleks on
õige rüht ja kehahoiak ülimalt tähtis. „See
peiteaeg võib olla isegi 10–15 aastat, enne kui alaseljavaludele
järgnevad kaelaprobleemid, sama kehtib ka vastupidiselt – inimesed,
kel on kaelaprobleemid, ei pääse hiljem ka alaselja valudest,”
ütleb Truuväärt. „Need tervisemured käivad enamasti
alati koos.”
Ta leiab, et tänapäeva inimene on
väga haige ja võtab erinevaid rohtusid, tihti just selleks, et
tuimestada keha antavaid häiresignaale.
„Me oleme
naturaalsest elust väga kaugele jäänud ning ei oskagi kuulata
oma keha ning jätame tagaplaanile füüsilised vajadused nagu
puhkus, uni, värske toit ning liikumine. Meie keha pole loodud
funktsioneerima ja tulema toime kaasaegsete oludega nagu stress, tundide viisi
kontorilaua ja arvuti taga istumine, pidev autoga sõitmine
jne.”
Truuväärt rõhutab ka, et sageli ei oska
inimesed trauma tõ
sidust hinnata. „Oluline trauma võib olla ka see, kui pimedas
jääb trepiaste vahelt ära ja seljast käib jõnks
läbi, rääkimata sellest, kui ollakse pea kõvasti ära
löönud,” selgitab ta. „Sellised situatsioonid
jätavad närvisüsteemile väikese, ent
märkimisväärse märgi. Vahel juhtub isegi seda, et inimesed
mõtlevad ka autoõnnetuse puhul, et nendega on kõik korras,
aga tegelikult on närvisüsteem siiski viga saanud. Ning peaaju ja
seljaaju vaheline koostöö on häiritud. Aastaid hiljem otsitakse
peavalude puhul mingit keerulist vastust, et mispärast just nüüd
on pea valutama hakanud, aga tegelikult on see just selle ammuse juhtumi
tulemus.”
Palju mõjutab mõtlemine
Kiropraktikute filosoofia järgi on seljaprobleemid
põhjustatud kolmest põhilisest tegurist, milleks on trauma,
toksilised lisaained meie ümber ning emotsionaalne stress ja negatiivne
mõtlemine. „Igaüks meist võib tagasi mõelda
mõnele negatiivsele situatsioonile, sõnavahetusele, halbade
uudiste saamisele ning kuidas tema keha parast tundus – justkui oleks
sõda üle käinud, lihased pinges, peavalu ja väsimus. Ka
laps oskab ennast väga haigeks mõelda ja koguni palaviku tekitada,
kui ta ei taha kooli minna,” räägib Truuväärt oma
lapsepõlvemälestustest. „See aga kehtib tegelikult ka
täiskasvanute puhul – kui inimene on depressioonis, kardab haigusi
ja usub, et tal on mitmesugused tõved kallal, siis võivadki need
teda kimbutama tulla.”
Ta lisab, et kui
närvisüsteemis on midagi natukenegi korrast ära, mõjutab
see organismi talitust väga palju, kuna keha ei oska ennast enam
balansseerida. Ka on sageli probleem sünteetilistes ainetes, millega keha
ei oska midagi peale hakata. Tulemuseks ongi ebakõlad ja võnked
tervises.
Ravi on väga efektiivne
See, kas kiropraktik saab patsienti aidata, oleneb paljudest teguritest
– mis liiki traumaga on tegemist, kui kaua see on olnud, milline on
inimese eluviis jne. Truuväärt kinnitab, et 90% patsientidest on
siiski saanud abi ning vabanenud nii painavatest pea- kui ka seljavaludest.
„Üha rohkem on viimasel ajal olnud üllatusi, kui hästi
kiropraktika töötab,” tõdeb ta.
„70–80aastaste inimeste puhul olin alguses kahtleval seisukohal,
aga nende tervislik seisund läks samuti väga ruttu oluliselt
paremaks. Pigem on minu jaoks üllatav see, kui mõnedel harvadel
juhtudel ei anna ravi tulemusi. Sageli võib ravi tulemuseks olla miskit
muud, mida algul ei osanud oodatagi.” Nii toob dr Truuväärt
näite, kuidas kaelavaludega tema juurde tulnud proua sai tagasi sülje
tekke suus, sellest probleemist ei osanud patsient esmalt kiropraktikule
rääkidagi.
„Kuigi mina olen arst, kes korrigeerib
selgroo kaudu närvisüsteemi, on kõige targem doktor just
inimese enda sees ning korrigeerides närvisüsteemi talitust, ravib
keha end ise – just sellises järjekorras, mis kõige olulisem.
Kiro-praktika eesmärgiks ei ole ravida teatud organit ,vaid korrigeerida
selja- ja peaaju omavaheline kommunikatsioon, et taastada tasakaal ning selle
paranevad tihti pea- ja seljavalud, aga ka sellised probleemid nagu seedimine,
kusepidamatus, suguorganite talitus jne, mida tihti ei osata kiropraktika
raviga seostadagi.”
Truuväärt räägib, et sageli
otsivad inimesed kiropraktikas samasugust lahendust nagu tavameditsiinis: andke
mulle tabletti, et homseks oleksin terve. „Alati ei pruugi ravi nii
kiireid tulemusi
anda,” märgib arst. „Võib juhtuda, et parem ei hakka
mitte kohe, vaid mõne aja pärast.”
Esimesel paaril
nädalal kui ravi algab, tuleks seda teha vähemalt kaks korda
nädalas.
„Edaspidi, mida stabiilsemaks muutub keha, seda
pikemaks saab ravi seansside vahelise aja viia,” ütleb arst.
„Kõik oleneb inimesest ja sellest, mida ta on elu jooksul kogenud.
Minu juurde jõuavad tihti need inimesed, kes on väsinud tulemusteta
käimast läbi kõiksugu keerulisi uuringuid ja saadetud ühe
arsti juurest teise juurde ning lõpuks kirjutatakse neile
valuvaigistavaid rohtusid ja ravivõimlemist. Rõhutada tahaksin
aga seda, et kiro-praktika ei ole kindlasti alternatiivmeditsiin, milleks seda
sageli ekslikult peetakse, vaid esmane ravi, mis peaks olema igal
mõtleval inimesel esmane valik. Tegemist on hästi lihtsa ja
arusaadava ravimeetodiga mõistlikele inimestele.”
Õige kiropraktik haiget ei tee
Kiropraktika pole valus,
kui seda õigesti tehakse. Seda tehakse nii rasedatele kui ka
vastsündinutele, ravil käib ka vanureid. Kiropraktikat võib
teha kõigile, kel on selgroog. „Haiget teeb see ainult oskamatu
kiropraktiku korral,” on Truuväärt veendunud. „Inimesed
peavad olema väga ettevaatlikud ning kindlasti hoolikalt valima, kelle
juurde nad lähevad, sest tegu on närvisüsteemiga, mis kontrollib
iga raku ja organi talitust, mitte vaid pelgalt nn kondiväänamise ja
nn ragistamisega. Eestis on vaid mõned õige kiropraktika
haridusega arstid. Ei ole mõtet minna kusagile nurgataguse tegija
juurde, kes küsib teenuse eest ainult 100 krooni, sest siis ei saa see
ravi olla korralik.”
Kiropraktikute hulgas on
Truuväärti sõnul ka selliseid, kes vaatavad üksnes
selgroogu, ent mitte seal end peitvat närvisüsteemi.
„Kõrgema haridusega spetsialistide puhul aga ravi mitte ei
lõpe siin, vaid alles algab siit,” märgib ta. „Suurt
tähelepanu pöörame ka patsiendi igapäevasele
tööle. Kui näiteks ametikoha tõttu tehakse hommikust
õhtuni järjest ühte monotoonset sundliigutust, tekib sellest
balansivahe, sellele järgnevad hiljem valud peas ja seljas ning muud
tervisehäired.” Truuväärt räägib, et
kiropraktiku ülesandeks on otsida just seda algpõhjust, üle-
või alatöötanud kohti ja neid kiropraktiliselt aktiviseerida
ning korrigeerida. 75–80% juhtumite puhul, kui on trauma olnud
sünnist saati või väga kaua, ei aita, kui arst paneb
üksnes selja paika. On väga oluline mõista, et mõlemad
ajupooled töötavad sünkroonselt. Nagu on meil kaks jalga,
kätt jne, on meil ka kaks ajupoolkera, mis töötavad koos kui
täpne kellavärk. Vaadata tuleb ka seda, kumb ajupool on ala-
või ületöös ja sellega töötada, sest iga trauma
või blokeeringu korral saab aju vähem või väärat
informatsiooni ning tulemuseks on tervisehäired.
Põhiprobleemiks ületöötamine
Eestlaste põhihädadest nimetab dr Truuväärt
kõige esmalt ületöötamist. „Samuti kimbutavad meie
inimesi peavalud ja sellest tingituna ka sipelgad kätes ning
jalgades,” ütleb ta. „Minu lisakoolituste hulka kuuluvad
sünni-traumad, sünnituse ja rasedusega seotud probleemid ning
keisrilõikega põhjustatud alaseljaprobleemid. Ka nende muredega
on hädalisi väga palju.”
Truuväärt
tõdeb, et Eestis ja üldse Euroopas on kiropraktika seni veel
suhteliselt vä
;
;he levinud.
„Ameerikas, Norras ja ka Austraalias on see aga
väga populaarne ravimise viis, seal on vaat et igal inimesel oma
kiropraktik olemas,” kinnitab ta. „Kuna aga tegemist on nii
füüsiliselt kui emotsionaalselt raske tööga, on naissoost
kiropraktikuid üpriski vähe.”
Veidi intervjueeritavast
Gerly Truuväärt asus Ameerikasse elama ja õppima 11 aastat tagasi. Ta on lõpetanud kooli nimega Palmer College of Chiropractic, mis on maailma vanim kiropraktika kool. Selles koolis on õppinud enamik maailma teiste sama suunitlusega koolide rajajad. „Minu jaoks on suur au olla selle kooli esimene eesti õpilane ja lõpetaja,” ütleb Truuväärt. „Mõned selle kooli õppejõud on seal olnud juba 50 aastat ning õppinud koguni kiropraktika looja Palmeri enda käe all.”
Peale kooli lõpetamist tundis Truuväärt, et tal on kohustus harida just eesti inimesi kiropraktika vallas. „Olen alati teadnud ja tundnud, et mu süda on Eestis,” kinnitab ta. „Just siin on mind kõige rohkem vaja, kuigi praegu jagan ma oma aega Toscana ja Eesti vahel.”
Itaalias on dr Truuväärtil koos sama kooli lõpetanud elukaaslase dr Matthew Stevensiga oma kliinik.
Gerly Truuväärt asus Ameerikasse elama ja õppima 11 aastat tagasi. Ta on lõpetanud kooli nimega Palmer College of Chiropractic, mis on maailma vanim kiropraktika kool. Selles koolis on õppinud enamik maailma teiste sama suunitlusega koolide rajajad. „Minu jaoks on suur au olla selle kooli esimene eesti õpilane ja lõpetaja,” ütleb Truuväärt. „Mõned selle kooli õppejõud on seal olnud juba 50 aastat ning õppinud koguni kiropraktika looja Palmeri enda käe all.”
Peale kooli lõpetamist tundis Truuväärt, et tal on kohustus harida just eesti inimesi kiropraktika vallas. „Olen alati teadnud ja tundnud, et mu süda on Eestis,” kinnitab ta. „Just siin on mind kõige rohkem vaja, kuigi praegu jagan ma oma aega Toscana ja Eesti vahel.”
Itaalias on dr Truuväärtil koos sama kooli lõpetanud elukaaslase dr Matthew Stevensiga oma kliinik.