Korea hiiglased paistsid tänavusel IFA-l silma eelkõige võistlejate puudumise tõttu - messist jäid kõrvale nii Sony kui ka Panasonic. Võrdväärsetest vastastest olid kohal vaid Philips, Toshiba ja Hitachi, kuid kõik need kolm jäid korealastele alla.

Peamine heitlus toimub teleriostjate pärast. Kui LG kasutab endiselt "kõige-suurem-kõige-parem" strateegiat ning näitas taas maailma suurimat, 102tollise diagonaaliga Full HD resolutsiooniga plasma- ning 100tollise diagonaaliga Full HD LCD-telerit, siis Samsung on astunud sammu edasi. Samsungki suudab valmistada 2,5meetrise diagonaaliga telerilahmakaid, kuid rõhutab sellest enam pildi kvaliteeti parandavaid omadusi: olgu selleks telepildi liikumist sujuvamaks, värve kirkamaks või hoopis kontrasti loomulikumaks muutvad tehnoloogiad.

LG ei puhka samuti loorberitel ning nemadki valmistavad tagantvalgustusega õhukesi telereid, mille pilti saab vaadata isegi päikeseküllases toas kardinaid ette tõmbamata.

LG näitas ka mitmeid auhindu pälvinud 42tollise plasmaekraaniga teleri ja digitaalse videosalvestaja hübriidi, millele on septembris oodata 50tollise ekraaniga järeltulijat. 80gigabaidise kõvakettaga teler-salvestajaga saab jäädvustada mingit saadet ning seda samal ajal algusest juba vaatama hakata.

Kõige selgemalt tõi Korea suurtootjate pingutuste põhjuse esile Samsung Electronicsi digitaalse meedia äriüksuse president ja tegevjuht Gee Sung Choi.

"Usume, et tulekul on tarbijaelektroonika kuldne ajastu," lausus ta messi avakõnes. Tulevikus on tema prognooside kohaselt ekraanid igas toas ja autos, klassi- ja tööruumid kubisevad neist ning inimesed kannavad kaasas ka taskutelefone ja meediamängijaid. Kõigi nende miljonite ekraanide tulevasi omanikke LG ja Samsung jahivadki.

Choid maksab uskuda, sest tema kolme aasta tagused prognoosid on läinud täppi. Tollal ennustas ta digitaalse renessansi teket - üha enamate digitaalsete teenuste pealetungi kodutarbijate turul, uute infrastruktuuride tekkimist ning uute kombineeritud toodete sündi. Sellest, et Choil oli õigus, annab tunnistust mp3-mängijate, digifotoaparaatide ning õhukeste telerite buum ning kasutajate loodud sisu pakkuvate teenuste - näiteks fotojagamisteenuse Flickr ja videojagamisteenuse YouTube kiirelt kasvav populaarsus.

Messireisi toimumist toetas Samsung Electronics.

 

 

KÕLARIGA PLEIER. Samsung tutvustas IFA-l mp3-mängijate pere noorimat liiget K5. Erinevalt tavapärastest pleieritest saab musta või roosat värvi K5 alt välja libistada stereokõlarid, mis hoolimata väikestest mõõtmetest toovad kuuldavale üsna hea kvaliteediga heli. Ainsaks probleemiks on see, et muusika jagamiseks tuleb tõsta sajagrammine pleier sõbra või sõbranna kõrva lähedale - heli eriti valjuks keerata ei õnnestu.

Mõnusam on K5st kostvat muusikat kuulata siiski tavapäraselt, kõrvaklappide kaudu. Seda enam, et komplektis olevad klapid pakuvad üllatavalt head ja loomulikku heli.

Pleier suudab mängida muusikat kõrvaklappide kaudu järjest 30 tundi või kõlari kaudu 6 tundi.

Hoobi K5 levikule Euroopas võib anda selle kõrge hind, mis väikseima, gigabaidise mälumahuga mudeli puhul küünib hind 3000 krooni kanti, mahukaim ehk neljagigabaidine mudel hakkab tõenäoliselt maksma 5000 krooni ringis.

 

 

MP3-MÄNGIJA TÜDRUKUTELE. Toshiba näitas Saksamaal tooteid, mis Jaapanis juba mõned kuud edukalt müügil. Üks neist on poolegigabaidise mäluga Para-Chani pleier. Muusikapala infot kuvav ekraan on peidetud pleieri kõhu alla. Jaapanis maksab säärane vidin veidi üle tuhande krooni.

 

 

KAUGJUHTIMISPULTIDE KUNINGAS. Universaalsete kaugjuhtimispultide turuliider One For All tutvustas Kameleoni tootepere kolmandat põlvkonda, millel ülemiselt puuteekraanilt saab valida juhitava seadme ning alumiselt näiteks telekanaleid. Kameleon on konkurentidest nii mõnegi asja poolest nutikam. Näiteks kuvab pult ainult neid nuppe, mida konkreetse seadme juhtimiseks vaja läheb, puldi tarkvara saab interneti kaudu uuendada ning sellega saab juhtida enam kui 1500 tootja valmistatud koduelektroonikat, teleritest valgustuseni ning muusikakeskustest arvutiteni.

 

 

ARVUTITA SKYPE'I-KÕNED. Philips hakkab tõenäoliselt tuleva aasta alguses Balti riikides müüma traadita telefoni, millega saab peale tavatelefonikõnede helistada ka Skype'i kasutajatele. Uuenduseks on see, et telefoni pole vaja enam arvutiga ühendada - piisab vaid telefoni kaabli torkamisest kohtvõrgu pistikusse.

 

 

ERILISED TELERID. Taiwani teleritootja Hannspree oskab ühte asja, aga hästi - toodab kõikvõimalikes korpustes LCD-telereid, olgu selleks pehmesse mängulooma istutatud teleekraan või hoopis pisike puitkorpuses köögiteler. Euroopas on Hannspree olnud esimese poole tegevusaasta jooksul üsna edukas. Ettevõte tutvustas oma toodangut kevadisel "CeBITi" suurmessil ning nüüd saab neid telereid osta 17s Euroopa riigis. Ainuüksi teises kvartalis müüs Hannspree Euroopas 21 000 kummalise kujuga telerit.

 

 

NUTIKAS RIDIKÜL. Rootsi Tekstiilikooli ja Chalmersi Tehnoloogiaülikooli doktorandid lõid nutika ridiküli prototüübi, mis vilgutab kotitekstiilil olevaid täppe vastavalt sellele, kes kotis olevale mobiiltelefonile helistab - igale helistajale saab häälestada erineva mustri. Poodi pole ridiküli veel niipea oodata, sest tühi kott kaalub veidi üle kilo: selles olev arvuti on endiselt igapäevaseks kasutamiseks liiga raske.

 

SELG SOOJAS. Saksa kõrgtehnoloogilise aluspesu tootja warmx tutvustas soojendusega alussärke, sukkpükse ja pikka aluspesu. Meriinovillastel särkidel-pükstel on hõbeniitidega läbiõmmeldud polüamiidist soojendusribad seljal, nimmepiirkonnas ja põlvede juures. warmxi jaoks oli kõige keerulisem takistuse reguleerimine: kui kangas venib või saab niiskeks, siis muutub ka takistus ja see toob kaasa kütte reguleerimise vajaduse. Seepärast asubki vöökohal pesutaskus aku ja kontroller, mis hoolitseb takistust reguleerides selle eest, et kehaküte liiga kuumaks ei läheks. Odavaim küttega alussärk maksab koos kontrolleri ja laadijaga 250 eurot, pika pesu saab kätte 450 euro eest.

 

TULIKIRI T-SÄRGIL. Philips Research tutvustas footontekstiili, mille puhul on kangasse paigaldatud värvilistest valgusdioodidest koosnevad painduvad kuni 20 x 20 sentimeetrit suured ekraanid. Praegu on tegemist veel prototüüpidega, kuid Philipsi teadlaste sõnul võivad sellised kangad jõuda meie argiellu juba lähiaastail.

 

RUUMILISED KUVARID. Kolmemõõtmelist pilti on insenerid üritanud kuvaritele manada juba kümmekond aastat. Nüüd on jõudnud Philips ja LG reaalsete tavatelerisuuruste kuvariteni. Philips näitas IFA-l automängu, milles saab kihutada kolmemõõtmelisel ringrajal, LG tutvustas telerit, millest nelja meetri kaugusel näeb kolmemõõtmelist pilti.

Ka Samsungi laborites on hea mitu aastat kolmemõõtmelist pilti näitav kuvar valmis, kuid ettevõte ei kavatse sellega nii pea välja tulla. "Hetkel on 3D-displeide ainus huvitav rakendus mängimisel, kuid nende mängude turg on väga väike," lausus Samsung Electronicsi Visual Displei üksuse arendus- ja teadustegevuse juht Hyunsuk Kim, "ootame, kuni see areneb." Samuti väsitab 3D-ekraani ees istumine tavalisest displeist märksa rohkem. "Me peame selle tehnoloogia kasutamiskõlbulikuks muutmiseks veel väga palju ära tegema," lisas Kim.

 

KÜTUSEELEMENDIGA TELEFON. Toshiba tutvustas IFA-l kütuseelemendilt energiat saava mobiiltelefoni prototüüpi, mille aku peab tavalise telefoni omast kaks ja pool korda kauem vastu. Lähema paari aasta jooksul tõkestab kütuseelemendi kasutamist telefonides kolm asja: kõrge hind, metanooliga töötava akuga telefoni lennuki salongi kaasavõtmise keeld ning mõnedes riikides on metanooli kasutamine laiatarbeelektroonikas keelatud selle mürgisuse tõttu. Toshiba ennustab kütuseelemendiga töötavatele seadmetele sellest hoolimata suurt tulevikku - nii võib tulevikus olla meil kõrva taga ka pisike kütuseelemendilt energiat saav käed-vabad-seade.