Kõrge vererõhk on probleemiks ka lastel ja noortel
Väikelaste puhul on kõrge vererõhk tavapäraselt seotud enneaegse sünniga, teismelistel ei pruugi muid terviseprobleeme olla. Soodumus on nendel, kelle lähisugulastel esineb kõrgvererõhktõbe ja kelle elustiil pole tervislik. Viimase all mõeldakse ebakvaliteetset toitumist, ülekaalu, stressi ja vähest füüsilist aktiivsust.
Mida kõrge vererõhk meiega teeb?
Kui kõrge vererõhuga midagi ette ei võeta, võib see põhjustada südame ja veresoonkonna, aju, neerude ning ka silmade kahjustusi. Samas, kui sellele saadakse aegsasti jälile, seda ravitakse ja jälgitakse, võib kõrge vererõhu all kannatavaid noori oodata ees igati täisväärtuslik aktiivne elu.
Vererõhk on lihtsustatult surve, mida veri avaldab veresoontele siis, kui süda verd pumpab. Kui süda kokku tõmbub ja verd soontesse pumpab, siis vererõhk tõuseb. Kui süda lõdvestub, siis rõhk langeb, aga vererõhk on teatud määral arterites alati olemas. Vererõhk ei ole kunagi konstantne ja muutub minutist minutisse. See on erinev füüsilise aktiivsuse ja puhkuse ajal, sõltub keha temperatuurist, toiduvalikust, meeleolust, keha asendist, aga ka tarbitavatest ravimitest.
Kui inimesel on kõrge vererõhk, tähendab see, et nii süda kui ka arterid on tavapärasest tunduvalt suurema koormuse all. Kui vererõhk püsib kõrge pikka aega, ei pruugi süda ja arterid enam nii hästi töötada, nagu peaksid. Kõrgem koormus võib mõjutada ka teisi tähtsaid organeid, näiteks neere ja aju. Harvadel juhtudel kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, nägemishäired, peapööritus, ninaverejooks, südamekloppimine ja iiveldus. Kui lapsel on tõsiselt kõrge vererõhk ja tal esinevad eelmainitud sümptomid, tuleks kohe otsida meditsiinilist abi.
Vererõhunäitajad ja kuidas vererõhku mõõta?
Vererõhku mõõdetakse vererõhuaparaadiga, mille mansett asetatakse ümber käe ja pumbatakse täis. Täispumbatuna avaldab mansett arterile survet selliselt, et vererõhk selles korraks peatub. Vererõhku mõõdetakse hetkel, kui mansett tühjaks lastakse ja veri taas arteris voolama pääseb.
Süstoolne vererõhk mõõdetakse siis, kui pärast manseti vabastamist veri taas soontesse pulseerib. Diastoolne vererõhk mõõdetakse südamelöökide vahel, kui süda puhkab. Vererõhku mõõtes väljendab kõrgem näit süstoolset ja madalam näit diastoolset vererõhku. Ideaalseks näiduks loetakse 120/80.
Laste normaalne vererõhk sõltub soost, vanusest ja pikkusest. Mõõdetud vererõhunäite saab võrrelda etteantud normidega perearsti juures. Ei ole tavatu, kui vererõhku mõõtes on see lapse närvilisuse tõttu tavapärasest kõrgem, seega võetakse sageli arvesse kolme mõõtmise keskmist. Mõnikord kasutatakse ka n-ö ambulatoorset mõõtmist, mille puhul kannab laps vererõhu mõõtmise seadet terve päeva. Sellisel moel saadud näite peetakse tõepärasemaks, sest neid ei mõjuta
arstivisiidiga sageli kaasnev stress.
Kõrge vererõhu põhjused
Kõrge vererõhu põhjuseid on olenevalt vanusest mitu. Mida nooremast lapsest räägime, seda tõenäolisemalt on see seotud mõne haigusega. Imikute puhul mõjutab kõrge vererõhk ennekõike enneaegselt sündinud lapsi. Mõnel vastsündinul ilmneb kõrge vererõhk probleemide tõttu neerude, kopsude või südame ja veresoonkonna töös. Kooliealistel lastel seostatakse kõrget vererõhku ennekõike ülekaalulisusega. Samas võivad selle põhjustajateks olla ka probleemid neerudega, häired veresoonestikus või hormonaalses tasakaalus.
Kuna palju räägitakse seda, et lapsed saavad tänapäeval varem täiskasvanuks, tuleb ära märkida, et vererõhku võivad tõsta ka mõned ravimid, näiteks steroidid või suukaudselt võetavad rasestumisvastased vahendid. Sama mõju on ka alkoholi ja energiajookide liigtarbimisel ning illegaalsetel uimastitel.
Diagnoosimine lastel keeruline
Kuna kõrgel vererõhul ei ole tavapäraselt märgatavaid sümptomeid, on selle diagnoosimine lastel keerukas. Vererõhk võib päeva jooksul suuresti kõikuda. Seega on tavaliselt vaja läbida tõsised
uuringud, et täpset diagnoosi panna. Loomulikult on erandiks erakordselt kõrge vererõhk, mille puhul on vaja raviga alustada kohe.
Ainus moodus teada saada, kas lapsel esineb kõrget vererõhku, on sooritada regulaarseid mõõtmisi. Sageli on abiks, kui mõõtmisi saab teha väljaspool arstikabinetti. Mõõtmist tuleks teha alati siis, kui laps puhkab.
Arstid alustavad lastel vererõhu mõõtmist tavaliselt alates kolmandast eluaastast. Seega on väga tähtis nendele vastuvõttudele jõuda, eriti kui laps kaldub ülekaalulisusele või kui suguvõsas on kõrgvererõhktõbe varem esinenud.
Kui mingi haigus on põhjustanud vererõhu tõusu, piisab reeglina ka selle haiguse väljaravimisest, et vererõhku normi saada.
Kui kõrgenenud vererõhk ei ole haigusest tingitud, võib arst soovitada kaalu langetamist, treeninguid, erinevate ekraanide taga veedetava aja vähendamist, muutusi toitumises ja teinekord isegi lõõgastumistehnikaid. Kui last vaevab suitsetamispahe, peaks kõrgenenud vererõhuga noor sellest kindlasti loobuma.
Kuidas vererõhku normis hoida või seda alandada?
Tähtsaimal kohal on kindlasti kaalu alandamine või siis normis hoidmine. Ülekaalulisuse puhul soovitatakse enamasti lisada igapäevasesse plaani vähemalt 30 minutit aeroobset liikumist. Kehalisel aktiivsusel on vererõhu kontrolli all hoidmisel võtmeroll.
Kõik lapsed, keda vaevab kõrge vererõhk, peaksid spordiga tegelema iga päev vähemalt üks tund - enamikul päevadel sobib kergem koormus, näiteks sörk, aga vähemalt kolmel päeval nädalas on vaia treenida suurema koormusega. Treeningud on keelatud vaid lastel, kellel esineb väga tõsine kõrgvererõhktõbi. Sellisel juhul ei ole mingil juhul lubatud tegeleda tõstmise, kulturismi ega mingi muu jõutreeninguga, kuni vererõhku ei ole kontrolli alla saadud ia kuni arst ei ole treeninguteks luba andnud.
Väga tähtis on tervislik toitumine. Laste nagu ka loomulikult täiskasvanute toit võiks sisaldada rohkelt juur- ia puuviliu, väherasvaseid piimatooteid ning kiudainerikkaid toite. Vähem võiks tarbida süsivesi-
Kui kõrgenenud vererõhk ei ole haigusest tingitud, võib arst soovitada kaalu langetamist, treeninguid, erinevate ekraanide taga veedetava aja vähendamist, muutusi toitumises ja teinekord isegi lõõgastumistehnikaid.
kuid, rasvu, kõrgtöödeldud toiduaineid ia suure suhkrusisaldusega jooke. Soovitatav on valmistada vähesoolaseid roogasid ja ka lauas soola lisamist toidule vältida. Ettevaatlik tasub olla toitudega, milles on palju nö peidetud soolasid (võileivad, pitsad ning isegi restoranide ia kiirsöögi-kohtade road).
Enamik arste eelistab mõõdukalt kõrge vererõhuga laste puhul jätta vererõhuravimid välja kiriustamata, aga kui eelmainitud elustiilimuutused soovitud tulemust ei too, ei pruugi rohtudest pääsu olla.
Meeles tuleb pidada, et kuigi keskmiselt või mõõdukalt kõrge vererõhk on laste puhul harv, võib see aiapikku kahjustada südant, neere ja ka veresoon-konda. Seega on oluline seda võimalikult vara diagnoosida ning vajalikud abinõud kasutusele võtta.
