Kõrglahutuskaamerad võrdluses
Kõigepealt natukene võrdlusesse sattunud mudelitest. Katsetamiseks võtsin kaamerad Canon Legria HFS100, Sony HDR-CX505VE ja Panasonicu HDC-TM300. Kõik need suudavad salvestada pilti lahutusega 1080 p ja on kuju ning omaduste poolest üsna sarnased.
Sisemälu 32 GB
Teadjam lugeja märkab võib-olla kohe, et võrreldav Canoni mudel erineb teistest kahest kaamerast
32 GB sisemälu puudumise tõttu. Siiski, sellest kaamerast 1700 krooni kallim mudel HFS10, mis on
32 GB sisemäluga, on muude omaduste poolest äravahetamiseni sarnane, kuid testimiseks seda paraku saada hetkel ei õnnestunud.
Kõrglahutuses video võtab palju ruumi, väga palju. Mistõttu ei maksa unistada ladusast filmimisest, kui teil on näiteks peotäis 4 GB mälukaarte, mida peaksite iga poole tunni järel vahetama.
Kõik kaamerad toetavad samas 32 GB suurusega mälukaarte, mis maksavad just nii palju, et hinnavahe sisemäluga ja sisemäluta kaamera vahel enam-vähem tasa teha. Kokkuvõttes? Makske rohkem ja võtke kohe sisemälu, sest siis on teil võimalus korraga kaameras kanda 64 GB salvestusruumi. Tasub aga meeles pidada, et erinevalt Canoni ja Panasonicu kaameratest kasutab Sony SDHC mälukaartide asemel Memory Stick PRO kaarte.
Näpujäljed ekraanil
Võrreldavatest mudelitest pole vaid Canonil puutekraani, mis ei ole tegelikult väga suur probleem. Jah, tõesti, tore on, kui menüüdes kolades ei pea mingi valikuni jõudma nuppe klikkides, vaid saab hakkama pehme sõrmeasetusega. Samas on kõikide kaamerate ekraanid ikka suhteliselt pisikesed ja õigete valikute tabamine pole just lihtne.
Taas kord peab küsima – kas seda on siis vaja? Otseselt mitte – ilma puutekraanita saab samuti kõik olulise tehtud, võib-olla isegi mugavamalt. Palju tähtsam on tegelikult pildiotsija olemasolu, kust saaks ühe silmaga läbi kiigata, nagu vanasti, enne igasuguste pöörlevate väikeste külgekraanide tulekut.
Selline lisapilditoru, kust ühe silmaga näeb, on olemas valikus vaid Panasonicu TM300 kaameral, mis võiks justkui olla eelis konkurentide ees, kuid õnnetuseks on selle digitaalse ekraani kvaliteet üsna kehv ja paneb kiiresti silma valutama ning loodetud akusääst pole ka märkimisväärne.
Sarnased – erinevad
Kõik valitud kaamerad teevad põhilisi asju sarnaselt, kuid pisikesi erinevusi on omajagu. Näiteks suudavad kõik teha korraliku lahutusega fotosid, peale filmimise, mis võiks tähendada, et võite jätta sellise kaamera soetamise korral ostmata kompaktkaamera.
Samuti saab kõikidel võrreldud mudelitel sättida elementaarseid värvi, heleduse seadeid ning on olemas algajatele mõeldud stseenirežiimid. Erinevusi on siiski piisavalt, et ostes süveneda lisavõimalustesse ja mõelda läbi enda ootused.
Kui soovite teha omal käel kunsti, siis tasuks pelgalt ühe lisavõimaluse pärast kaaluda Panasonicu TM300 kaamerat, kuna see võimaldab väga lihtsalt teha aegvõtet – tuleb vaid menüüst valida timelapse intervall ja tuld anda.
Sony kaameral on aga näiteks ainsana sisseehitatud GPS, mis küll väga kiiresti asukohta ei määra, ja sellele paigaldatud kaart on meie kodumaa osas pehmelt öeldes puudulik. Samas, kui reisite palju ringi, võib ju tore olla, kui teie klipid on GPSi abil asukohaga sildistatud.
Canoni kaamera menüü sarnaneb kõige rohkem fotoaparaadi omaga – mis ei ole üldse paha, kui olete varem näiteks olnud Canoni fotoaparaadi omanik. Hämmastaval kombel on Legria aga teistest kahest kaamerast märksa suurem ja raskem – selge miinus palju reisivale inimesele.
| Panasonic HDC-TM300 | Sony HDR-CX505VE | Canon Legria HFS 100/HFS 10 | |
| Mälu | Sisemine 32 GB + SDHC | Sisemine 32 GB + Memory Stick Pro | SDHC tugi / sisemine 32 GB + SDHC |
| Sensor | 1/4,1’’ MOS x 3 | 1/2.9” Exmor™ R CMOS | 1/2,6” CMOS |
| Optiline zoom | 12 x | 12 x | 10 x |
| Maksimaalne ava | F 1,8 | F 1,8 | F 1,8 |
| Videolahutus | 2,1 megapikslit | 2,1 megapikslit | 2,1 megapikslit |
| Fotolahutus | 10,6 megapikslit | 12,1 megapikslit | 8,02 megapikslit |
| 35 mm ekvivalent |
45–540 mm | 43–516 mm | 43,5–435 mm |
| Pildistabilisaator | Optiline | Optiline | Optiline |
| Liidesed | HDMI, komponent video, heli, USB, mikrofon, kõrvaklapid, AV-väljund | HDMI, komponent video, heli, USB, mikrofon, kõrvaklapid, AV-väljund | HDMI, komponent video, heli, USB, mikrofon, kõrvaklapid, AV-väljund |
| Kaal | 385 g | 370 g | 450 g |
Toimetaja lemmik:Panasonic HDC-TM300
TM300 on kaamera, mille menüü nõudis mult kõige rohkem harjumist, kuid see oli vaeva väärt, sest tegemist on väga toreda riistaga. Kui mõtlete seda osta, siis ärge ehmuge menüü tõttu!
Kui TM300 käsitsemise endale selgeks sain, siis tundsin, et see kaamera annab mulle kõige rohkem loomingulist vabadust. Samas pakub see piisavalt automaatikat, et ka iga algaja peaks saama oma võtted tehtud.
Lisapildiotsija on põhimõtteliselt tore asi, kuid päris sina peale ma sellega ei saanudki. Võib-olla aitaks, kui pildiotsijat saaks mustvalgeks teha, mis oleks silmale rahulikum, kuid annaks siiski piisavalt infot selle kohta, mis kaadrisse jääb. Ja muidugi tuleb mainida, et pildiotsija on digitaalne.
Mõnus on ka TM300 objektiivi ümber olev suur seadistusrõngas, mida saab kasutada näiteks käsitsi sujuvalt teravustamiseks.
Huvitaval kombel on TM300 lisaseadmete kinnitamise tald aga vajunud kaamera paremale küljele, kuhu kinnitatud mikrofon võiks hakata filmimise ajal kaamerat hoidvat kätt segama. Tore on siiski, et talda pole täiesti ära jäetud.
Kõik mainitud puudused ei häiri tegelikult väga ja kui ma elaksin võlumaal, kus saaksin komplekteerida oma kaamera, siis paneksin sellele Panasonicu kaamerale puutekraani asemel näiteks Canoni HFS 100 juhtnupud – puutekraanide kasutamisega pingutatakse tänapäeval üle.
Võrreldes teiste testitud kaameratega meeldivad mulle rohkem ka TM300 salvestatud video värvid, mis on natukene mahedamad ja loomulikumad.
Hind 18 990 kr
Lisainfo www.panasonic.ee
Sony HDR-CX505VE
Sony tehnikal on mingi eriline võlu. Kui lihtsalt võtta pihku kõik võrreldavad kaamerad ja neid õrnalt pigistada, siis Canon ja Panasonic nagisevad hästi õrnalt, kuid Sony kaamera tundub käes tugevam ja kvaliteetsem.
Eks see ole subjektiivne hinnang, kuid tunnistan, et minu ostueelistust võib kindlasti mõjutada, kui kvaliteetse mulje seade jätab. Samas ei salli ma eriti Sony eelistatud Memory Stick Pro formaati, kuna suurem tõenäosus on arvutitelt leida SD-kaardi lugejat.
Menüü tahab Sony kaameral ka kerget harjumist, kuid vähem kui Panasonicu kaameral. Käsitsi on võimalik määrata kõiki vajalikke seadeid, nagu fookus, säri jms. Samuti oskab kaamera naeratust ära tabada ja õigel hetkel pilti teha.
Kiitust väärib ka Sony kaamera optiline pildistabilisaator, mis suudab käe värinad üsna edukalt kõrvaldada. Lisaks pakub see Sony kaamera midagi numbrihulludele. Fotode kõrgeim lahutus on 12,1 megapikslit.
Hind 17 290 kr
Lisainfo www.sony.ee
Canon Legria HFS100
(sisemäluta HFS10)
Canoni HFS100 ja ilmselt siis ka HFS10 võlu on kergelt leitav peenhäälestus ja selged menüüd. Puutekraani puudumine võiks justkui tähendada, et selle kaameraga on tülikam igasuguseid seadeid muuta, kuid nii ei ole.
Isiklikult mulle just meeldib, et pole üritatud leiutada mingit vahvat uut puutmenüüd, vaid on jäädud äraproovitud lahenduste juurde. Kaamerat kätte võttes tundsin end kohe üsna koduselt.
Samas on seade õige kobakas ja kui Sony CX505VE või Panasonicu TM300 mahub hädapärast isegi taskusse, siis selle jaoks tuleb kusagil kotis ruumi leida.
Sensor on HFS 10 ja HFS 100 kaameratel ligikaudu 8,6 megapiksline, mis võimaldab 1,7 kordset digitaalset zoomi ilma pildikvaliteedi languseta. Fotode tegemiseks on kasutada sensorilt 8,02 megapikslit.
Filmitud AVCHD video kvaliteet ei erine Canoni kaameral teistest võrreldavatest märgatavalt. 24 Mbps kvaliteediga salvestatud pilt on selge ja värvid on võibolla vaid kergelt liiga erksad, kuid see on kohati isegi tore hämaras filmides.
Hind
HFS10 – 18 390 kr
HFS100 – 16 990 kr
Lisainfo www.canon.ee
