Korrumpeerunud Putini varandus oleks väärt 41 miljardit dollarit
"Venemaal näevad paljut Putinit kangelasena, kuid uurime tema tausta pisut lähemalt - Venemaa üheks suuremaks saavutuseks peetakse rahvusliku koguprodukti kuuekordset tõusu 200lt miljardilt dollarilt 1999. aastal 1,2 triljonini käesoleval aastal," selgitab Aslund. "Kuid see on peamiselt 90ndatel läbiviidud turureformide teene." Võrreldes teiste Euraasia regiooni riikidega Balti riikidest Hiinani, kus majanduskasv on 7-11 protsenti aastas, on Venemaa vastav näitaja vaid 6,7%, mis annab talle endiste Nõukogude vabariikide seas alles 9. koha.
Aslund viitab, et Venemaa poliitiline stabiilsus on täielik hämamine. "Mis poliitilisest stabiilsusest saab juttu olla, kui keegi ei tea isegi midagi Venemaa poliitilise tuleviku kohta pärast 2008. aasta märtsi?" 21. novembril ütles Putin oma kõnes, et järgmistel kuudel leiab aset Venemaa riigivõimu täielik uuendamine, kuid ta keeldub samas selgitamast, mida see tähendas, jätte seega riigi teadmatusse, väidab Aslund. Samuti ei ole Putin selgitanud, milles seisneb palju reklaamitud "Putini plaan".
"Putin on üles ehitanud autoritaarse süsteemi, mille raames ta teeb kõik tähtsad otsused ise. Ületsentraliseerimise tõttu ei ole otsuste tegijad piisavalt informeeritud, valitsuse kontrollitud meedia on lämmatanud kõik debatialged," kirjutab Aslund. "Lõpptulemuseks on see, et vastuvõetud otsuseid on vähe ja need on halva kvaliteediga. Oma teisel ametiajal pole Putin läbi viinud ühtegi majanduslikku reformi, seega ei ole ta panustanud ka majanduskasvu."
Aslund toob artiklis ära ka oletused Putini hästivarjatud jõukuse kohta. Saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus väitis insaider Stanislav Belkovski - sama mees, kes algatas Kremli kampaaniaYukose vastu 2003. aastal -, et Putin omab 37 protsenti naftakompaniist Surgutneftegaz (väärtus 18 miljardit USA dollarit, 4,5 protsenti Gazpromist (13 miljardit) ja poolt naftafrimast Gunvor (umbes 10 miljardit). See teeks Putini varanduse suuruseks ligi 41 miljardit dollarit ning tõstaks Vene riigipea 10 maailma rikkaima inimese sekka. Kui arvud tõele vastavad, oleks Putin seega ka maailma kõige korrumpeerunum riigipea, väidab Aslund.
Maailmapanga ja korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali andmeil on Venemaal korruptsioon võrreldes 2004. aastaga kasvanud. Ka ei olevat Putin toonud Venemaale õigust ja korda, Aslund viitab siinkohal Syracuse Ülikooli teadlase Brian Taylori uurimusele, mis näitab, et keskmine mõrvajuhtumite arv Venemaal on Putini ajal olnud suurem kui Jeltsini võimuperioodil. Samuti pole ükski teine riik pärast 11. septembri sündmusi - välja arvatud Afganistan ja Iraak - kannatanud niivõrd suure hulga terrorirünnakute all kui seda on Venemaa.
