Mõni nädal tagasi käis Kink pere ja sõpradega taas puhkusereisil, seekord “väga kaugel” ehk Tahiti saarel. Nagu alati, olid tema Eestisse jõudes ettevalmistused lõpusirgel: puhastusautod Mustamäel hoovi peal rivis, puisturid küljes, valmis iga kell tänavale sööstma.

Firma kaheksa vahetusevanemat ¬uurivad ilmaprognoose sama pingsalt nagu erakondade kampaaniameistrid valimiseelseid reitinguid. Enamasti usaldavad nad poolakate, norralaste ja venelaste prognoose. Eesti Riigi Ilmateenistuse (endine EMHI) andmed on läinud täpsemaks, aga suurt kasu neist Tallinna ja Tartu jaoks pole, sest mõõtmised tehakse Harkus.

Kümmekond aastat tagasi, kui Eesti Energia varustas elektriga kogu Eestit, märkis firma: “Ajalooliselt on välja kujunenud, et aasta keskmise temperatuuri kõikumine ühe kraadi võrra mõjutab elektri tarbimist kuni 150 GWh võrra aastas.”

Üks kraad – 150 GWh – maksab tänase hinnataseme juures 5-7 miljonit eurot.
“Ilma mõju Eesti Energiale on suurem, kui tavaliselt arvatakse,” ütleb ¬Mathias Vaarmann, kes töötab Eesti Energias (EE) energiamüügi turuanalüütikuna.

Mida jälgivad ilmaennustustes Vaarmann, Kink ja teised Eesti ettevõtjad ning kuivõrd see nende äriedu mõjutab, loe juba homsest Ekspressist.