Kranaat: Eesti riigieelarve sai Rootsist tõhusat abi
Operatsiooni juht, riigikogu finantskomisjoni välissuhete ekspert Tauno Vahermaa: miks te just Rootsi rahatripile läksite?
Rootsi kasuks oli nii palju argumente, et komisjonis sihtmärgi osas tõsiseks aruteluks ei läinudki. Esiteks: Rootsi on lähedal. Õnnestunud operatsioonist hoolimata ei ole me veel nii rikkad, et kulutada kütust näiteks New Yorki ja tagasi lendamiseks. Teiseks: rootslased on põhjamaiselt vaoshoitud ja tolerantne rahvas, kes ei hakka meie peale pikalt viha kandma ega kättemaksu plaanima. Mõne rikka Araabia naftariigi puhul olnuks see tõsine probleem.
Kolmandaks on Rootsi heaoluriik, kus inimesed ei oskagi enam rahaga midagi mõistlikku peale hakata. Parem on see neilt ära võtta. Neljandaks: positiivsed ja sisukad ajaloolised kontaktid. Sigtuna röövimine 1187. aastal mõjutas Eesti fiskaalpoliitikat positiivselt üle 30 aasta, kuni madisepäeva börsikrahhini.
Kas riigieelarvet kuidagi teistmoodi, pehmemate vahenditega ei oleks tasakaalustada saanud?
Ausalt öeldes ei. See oli meie viimane šanss. Olime juba täiesti vastu seina surutud ja järgmine samm oleks olnud pensionide lauskärpimine poole võrra.
Kas plaani täitmisel viperusi ka ette tuli?
Ei. Käisime paaril korral kohapeal eelluuret tegemas. Õnneks ei püüdnud turvafirma G4S meie eest hoone plaani varjata ning igaüks võis tutvuda ruumide plaani ja tehnilise korraldusega. Neile piisas teadmisest, et oleme Eesti parlamendi ja riigipanga lugupeetud esindajad, et meid täielikult usaldada.
Kas sedavõrd hea noos tuli teile endile üllatusena?
Ei. Rahahoidla töötajad näitasid eelnevalt kõiki seife ja esitasid krooni pealt täpse laoseisu. Valetasime neile, et Eesti ei tahagi üle minna eurole, vaid hoopis Rootsi kroonile. Seda kuuldes oleksid nad meile vist ise raha kandikul kätte toonud. Aga see oleks olnud ebaeetiline meetod. Pealegi meeldib Andres Lipstokile hullult lõhkeainega paugutada, ta on ikka päris püromaan. Kuidagi ei saanud talle seda lõbu keelata.
Mismoodi Roman Polanski rööviga seotud oli?
Polanski oli tõesti meiega kaasas. Siim Kallas rääkis talle meie plaanist juhuslikult ühes Brüsseli karaokebaaris.
Kultusrežissöör leidis, et raharöövis osalemine aitaks tal elavdada järgmise filmi süžeed. Kahjuks oli just tema ainuke, kes tabati ja nüüd trellide taga istub. Hoiatasime, et 78aastaselt ei ole just kõige arukam redeleid ja katuseid pidi turnida. Aga tema jäi endale kindlaks ja nüüd on karistus käes.
Eesti riik on seoses raharööviga sattunud tõsise rahvusvahelise skandaali keskpunkti. Opositsioon nõuab nii välisminister Urmas Paeti kui justiitsminister Rein Langi tagasiastumist.
Ah, kogu aeg nõutakse kellegi tagasiastumist. Et nad ka ei väsi! See on järjekordne kollase meedia poolt ülespuhutud seebimull, millele ei maksa tähelepanu pöörata.
Aga Sergei Markovi ja Vassili Jakemenko viisakeelu tühistamine oli ju ometi rumal tegu?
Vastupidi, see oli väga tark tegu! Markov on esmaklassiline kopterijuht, Eestist me nii head meest poleks leidnud.
Pealegi tunneb ta Rootsi õhuruumi nagu oma viit sõrme. Seitsmekümnendatel aastatel olid Rootsi skväärid teatavasti nõukogude pommitajate polügooniks. Praegune Riigiduuma liige ja küberrünnakute juht teenis siinkandis aega ja sai põhjalikud lendamis- ning navigeerimiskogemused.
Aga Jakemenko?
Noh, see Jakemenko viisakeelu tühistamine oli ainult nali. Loodetavasti saab ta sellest isegi aru ega solvu.
Mida ütleksite neile meestele, kelle Rootsi politsei teie asemel kinni võttis?
Rahu, ainult rahu! Õiglus pääseb kindlasti võidule ja teid vabastatakse peagi.
Tsiteerisite praegu Karlssonit, kes oli enne teid ilmselt tuntuim lendav objekt Rootsi pealinna taevas. Ehk puutusite ka temaga kokku?
Ikka. Karlsson istus Vaasalinnas oma katusekambri trepikesel, tõmbas piipu ja lehvitas meile. Raske oli teda ära tunda, ta on uskumatult vanaks ja paksuks läinud. Ja ei lenda enam peaaegu üldse - kui väike hommikune tiir välja arvata, mille perearst talle ette kirjutas. Kinkisime talle mälestuseks 50 000 kroonise rahapaki.
Kas nüüd võib kindel olla: euro tuleb 2011. aastal?
Ütleksin, et koerast oleme tänu Rootsi-matka õnnestumisele üle saanud, aga saba võib ikkagi jalgu jääda. Ühekordne, ehkki väga võimas rahasüst muidugi ergutab majanduskliimat. Aga kui paranemismärgid jäävad ajutiseks ning maksulaekumised ja muu tulubaas edasi kahanevad, tuleb meie komandol jälle maskid pähe tõmmata ja kohvrid tolmust puhtaks pühkida.
Rootslased on nüüd praktiliselt puhtaks tehtud, sealt pole tükk aega enam midagi võtta. Aga ka näiteks Taanimaa ei ole kaugel ja taanlased on samuti põhjamaiselt vaoshoitud ning muretu rahvas. Jürgen Ligi juba heitis nalja, et sinna sõites võiksime taanlastele lipu ka tagasi viia, mis neil ükskord Tallinna juures maha sadas.
