Võib arvata, et seejärel kadus ta ees oodanud purjepaadiga teadmata suunas. Reiljani jalgade küljes olnud pommid olid seotud köie alumise otsa külge kinnituseks ja tasakaalustamiseks.

Järgneval vangikambri uurimisel avastati ka salakäik, mille kaevamine mingil põhjusel siiski pooleli oli jäänud. "Tõenäoliselt oli Reiljanil kui suhteliselt korpulentsel ja elatanud mehel kitsas ja umbses käigus küürutada raske," oletab Sammel. "Akna juures sai ta värskemat õhku ning ka töö ei olnud kaelamurdev. Võis isegi istuda." Abiprefekt täpsustas, et käik oli umbes kuue meetri pikkune ning suundus diagonaalis läbi loodusliku paekivikihi täpselt kindlusevärava suunas. "Reiljan pidi olema varustatud kindluse täpse plaaniga," usub abiprefekt. "Tõenäoliselt oli kas üks või mitu valvurit rahvaliitlaste poolt ära ostetud."

Sammeli sõnul on uurijad seisukohal, et viie kahe tolli paksuse raud­trelli läbisaagimiseks kulus endisel keskkonnaministril vähemalt pool aastat. Tõenäoliselt aga kauem, kui arvestada, et vangi mitu aastat üksnes veest ja leivast toitunud organism ei saanud funktsioneerida endise jõuga.

"Rauasaage pidi olema mitu, kuigi kuriteopaigalt leidsime üheainsa," oletab Sammel. "Küllap murdis Reiljan kulunud saed tükkideks, segas leiva hulka ja sõi ära, et jõudu juurde saada."

Abiprefekti sõnul on kõige keerulisem mõistatus see, kuidas pääses Reiljan lahti ahelatest, millega teda seina küljes hoiti.

Naissaare kindluse komandant Vahur-Andreas Tipp selgitas, et sisejuurdlus on juba toimunud ning süüdlasi karistatud. "Rivistasime valvurid üles ja tõmbasime iga viienda oksa," täpsustas Tipp.

"Põgenemisööl valves olnud meeskonna ülemal lõikasime aga keele suust ja kõrvad peast."

Naissaare kindlusvanglat peeti seni täiesti põgenemiskindlaks. Viimase kahesaja aasta jooksul pole registreeritud ühtegi salajase põgenemise juhtu sellest. "Isegi kuulus Hiiumaa rannaröövel Ungern-Sternberg ei saanud sellega hakkama," imestab Tipp. "Aga tema oli muidugi lihtne aadlik, mitte pikaajaline erakonnajuht."

Politoloog Toomas ­Grebentšikovi sõnul ei ole usutav, et Reiljan oleks pärast põgenemist Eestisse jäänud. "Küllap põgenes ta paadiga Soome ja õhutab seal nüüd sõjakäiku Eesti vastu, et selle õnnestumise korral taas keskkonnaministri troonile pääseda," usub ekspert.

Rahvaliitlased on varemgi ette võtnud hulljulgeid põgenemiskatseid. Vähem kui kahe aasta eest põgenes oota­matult oma ametipostilt põllumajandusminister Ester Tuiksoo, viies kaasa kõik Eesti põllumajanduse mobiliseerimise plaanid, mida kapo seni tulutult otsib. Ainult viis päeva enne Reiljanit põgenes aga Ugala teatri nõukogu esimehe kabinetist käeraudades ja okastraadiga tooli külge kinni seotud Jaak Allik.