Kristliku ärimehe "'õiglane viha"'
On vähe teemasid, mis erutaksid Eesti üldsust sama palju kui homoseksuaalsus ning kes on sattunud viimastel päevadel vaatama uudisteportaali delfi.ee esilehte, teab seda omast käest. Plahvatagu Haapsalus pommid ning sundigu kupeldajad Tallinnas naisi prostitutsioonile nii palju kui soovivad, kommentaaride arvult jäävad noil hallidel teemadel sündinud vested ikkagi kümneid kordi alla artiklile, et ekslinnapea Jüri Mõisale “ei meeldi homovärk”. Homovärk, teadagi, ei meeldi paljudele ning nädala algul esitas Eesti Kristliku Rahvapartei esimees Aldo Vinkel (44) Tallinna Linnavalitsusele pöördumise, et lesbinaiste ühingu Mea Culpa plaanitav geiparaad ära keelataks. “Kuna tegemist on homoseksuaalse eluviisi avaliku propageerimisega Eesti Vabariigi pealinnas, siis riivab see valusasti eesti traditsioonilisi pereväärtusi kalliks pidavate inimeste tundeid,” avaldas Vinkel.
EKRP peakontor asub Tallinna hinnatud ärirajoonis Maailma Kaubanduskeskuse toas nr 204. Tõsi, kui jätta tähelepanuta üks pisike seinale kinnitatud piiblisalm, pole selles moodsas büroos midagi otseselt kristlikku. Sama silmatorkav on suure kontori täielik inimtühjus, sest just tollest “miljoni dollari vaatega” toast juhib hallipäine Aldo Vinkel oma ärisid, milliseid tal on kooperatiivide ajastu algusest olnud paarkümmend. Näiteks omab Vinkel Vääna lähistel pehmet mööblit tootvat ASi Softrend ning on boss “kinnisvaraalase projektijuhtimisega” tegelevas OÜs ACG International. “Siia ehitame neli kaubamaja ja sada korterit ja Aia tänavale tahaks kuskil 40 maja teha,” näitab ta Kuressaare kaardil sõrmega järge ajades. Ka Tallinnas on ehitustegevus kohe algamas, sest kavas on lammutada Raua tänaval olev “vana kole maja” ja ehitada sinna asemele kuuekorruseline elamu. Veel on ärimees seotud Tatari tänaval asetseva ilusalongi Stuudio 99 tegevusega ning edu pant kõigis neis arvukais ettevõtmisis – ei keegi muu kui jumal. “Jumal aitab mind väga palju,” seletab Vinkel, “muidu oleks kellad. Ma olen väga motiveeritud olema kristlane."
Aga miks jumal teid aitab?
"No ma nii nurun ja palun… Ja siis – see on nii huvitav - ta kuuleb ja vastabki."
Esimest korda vastas jumal Vinkelile lapsepõlves, siis, kui kümneaastane Nõmme poiss “oma patud andeks palus” ja päästetud sai. Pole üllatav, sest Vinkel kasvas üles kristlaste keskel, elades Nõmme baptistikoguduse palvemajas, kus olid majahoidjateks tema vanemad (“Me saime kõvasti mõnitada selle asja pärast.”). Tubli 35 aastat hiljem käib Vinkel jätkuvalt samas vabakoguduses, elades otse baptistikiriku kõrval. Ka naine sai leitud kristlaste hulgast, varsti hõbepulmadeni jõudev abielu sõlmiti 19aastaselt ning ka osa paari neljast lapsest on juba usku pöördunud. Vinkeli lemmikmuusika on ülistusmuusika, lemmikkirjandus usuteosed ning kui lisada pilti veel pere lemmikloom - rotveiler -, on tulemus otsekui ilus akvarell väikesest usuteemalisest voldikust. Tekitab soovi käed rüppe panna ja õndsalt ohata.
Vinkel, paraku, on kõike muud kui vaikne ohkaja. Ta meenutab allasurutud pingest vabisevat terasvedrut, olles ilmselt äkiline mees. “Pederastid… me ei ole vastu; ta on inimene… Aga ma ei taha, et ta tuleb seda propageerima meie lastele, sest vanadele ättidele pole ju mõtet seda propageerida.” Ja korraga on Vinkeli pilgus midagi külma.
Kristliku Partei esimehe sõiduvahend on hõbehall Audi A8, mille Soome ajakiri Tekniikan Maailma valis mullu parimaks luksusautoks. Oma elegantse masina pargib Vinkel igal hommikul Norde Centrumi parklasse, töökoha lähinaabrusse. Lihtsameelse jalakäijana ei saa ma detaili ilust kohe aru, kuid Vinkel vaatab mulle otsa lõbusal, ehk ka veidi pilklikul pilgul. "Teie pole võibolla veel aru saanud, et seal parkimine tasuta on?" pärib ta.
Nii edukas ja samas kokkuhoidlik kristlane annetab igal aastal kindlasti palju heategevuseks?
Kuid paraku on Vinkel sunnitud mind kurvastama. "Ma ei usu; mul ei ole nii palju raha," vastab ta. "Teate, raha saab anda siis, kui palju raha on."
Aga midagi olete te ju ikka andnud viimase aasta jooksul, jätkan. Tuberkuloosihaigetele, vaestele, mustlastele?
"No vaat ma ei tea, mis on heategevus; me oleme nii paljude asjadega seotud,” vastab Vinkel põiklevalt. Siis, mustlaste nime kuuldes, jõnksatab ta pea korraga üles. "Mustlastele ka või!? Aga nad ju võtavad ise; miks neile midagi andma peab?”
Kas Uues Testamendis pole kirjas, et lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal saada jumala
riiki?
"Ikka on kirjas, jah, aga kus sa neid rikkaid võtad?" Vinkel naeratab, tõmmates keelega kiirelt üle huulte. "Mida te nüüd sellega öelda tahtsite? "
Teie ei loe ennast rikkaks?
"Ei, ei loe... toime tuleme... (Hääles on korraga kahetsust.) Ma olen suuri asju teinud, jah, aga see ei tähenda, et ma oleks kole palju raha sellest endale saanud."
Aastal 1994 moodustas Aldo Vinkel mittetulundusühingu Eesti Kristlikud Ärimehed, mis tegutseb sajakonna liikmega siiani. Kui keegi otsustaks välja selgitada viimastel aastatel Eestis kõige madalamat profiili hoidnud ühenduse, oleks Kristlikud Ärimehed esikohale ilmselt arvestatav kandidaat. Samas, nagu võib mõista omal ajal ühingu juhatusse kuulunud Avo Tutsu selgitustest, polegi ühiskonnaelus aktiivselt kaasa löömine ühingu eesmärk. Tähtsam on hoopis teineteist “toetada ja julgustada”.
Küsin Aldo Vinkelilt, millised kristlikud ärimehed peale tema ja Tutsu veel ühingusse kuuluvad, ent Vinkel ei ütle. See poleks eetiline.
Küll on Vinkel nõus avaldama tema juhitava Eesti Kristliku Rahvapartei liikmete arvu. See on umbes sama, mis kuus aastat tagasi, loomise järel - 2300. Valimistel pole kristlastel siiani eriti hästi läinud ja mullu Riigikokku kandideerides koguti vaid 1,1 protsenti häältest – kuid, nagu ütleb Vinkel, on need hääled “tasuta saadud” (EKRP reklaamile raha ei kulutanud) ning seetõttu seda väärtuslikumad. Ja pole kahtlust, et kui uued valmised toimuksid nüüd, homoparaadi vastase võitluse laineharjal, saaks EKRP taolistest väärtuslikest häältest veelgi parema skoori. “Meil käib listis praegu kõva andmine,” tähendab Vinkel rahulolevalt. “Mõni on koguni öelnud, et kui ära teete, EKRP, siis ma tulen teie liikmeks.”
Selles pole mingit põhjust kahelda.
Pragmaatilise mehe mõned mõtted
Geiparaadi olemusest: “Me oleme seda asja uurinud ja välismaal on see üsna perversne. Seal on suguakte ja kõik mehed ja naised panevad seal; see on üsna ilge lugu. Mõrtsukad võiksid ka oma paraadi teha.”
Oma strateegiast Mea Culpa ürituse vastu võitlemisel: “Linnavalitsusel on võimalik väga erinevalt käituda; nad ei pea üldse k e e l a m a. Neil on võimalus öelda, et kuulge, siin on vaja veel sellised asjad korda teha selle paraadiga seoses ja siis võib juhtuda, et homoseksuaal ütleb, et jõle jama ja jätab üldse tegemata.”
Oma suhetest jumalaga: “Ma usun, et jumal on olemas ja et ei tasu narrida bossi. Tuleb hästi läbi saada."
Homoabieludest: “Kui Rootsis mõned luterlikud kirikud hakkasid sellise tegevusega tegelema, siis üsna pea oli kuulda, et kirik oli pankroti ääre peal majanduslikus mõttes. Ei tea, võibolla on siin mingi seos.”
