Krossi juhtum. Uued asjaolud
Sisepoliitiliselt tegi IRL igati õigesti, kui asus kaitsma Eerik-Niiles Krossi, keda Venemaa seostab piraatlusega ja Interpoli kaudu taga otsib. 6897 häält tegid Krossist AAA-klassi vara.
Parteiboss, kaitseminister Urmas Reinsalu seostas venelaste tagaotsimiskuulutust kohe katsega mõjutada Eesti kohalikke valimisi.
Siseminister Ken-Marti Vaher teatas, et sõidab isiklikult Lyoni Interpoli juurde asju klaarima.
Lihtsad inimesed tundsid, et IRLi kuuluvad õiged mehed, kes kaitsevad omasid, ei lase venelastel neile liiga teha. Kuid kas IRLi juhid tegid ikka Krossile teene või hoopis karuteene?
Praegu kadus õhkõrngi lootus, et venelased annavad Krossi menetluse üle Eestile. Kui eestlased peavad Venemaa käitumist poliitiliseks (Moskva on Krossi juba ette süüdi mõistnud), siis äsjased kaitsekõned muutsid poliitiliseks ka Eesti käitumise (Tallinn on juba ette Krossi õigeks mõistnud). Ühte inimest ei tohi kaks korda sama asja eest kohtu alla anda. See põhimõte kehtib ka Venemaal. Eesti võiks korraldada Krossi kohtuprotsessi. See oleks kõige lihtsam viis tuntud ühiskonnategelase välja aitamiseks rahvusvahelisest kitsikusest.
Kuid siin on üks suur häda. Prokuratuuril pole piisavalt tõendeid, et teda kohtu alla anda. Rõhk on sõnal “piisavalt”. Riigiprokurör Heili Sepp pole öelnud, et Eestil pole Krossile kahtlustamise esitamiseks infot. Ta ütles, et infot pole piisavalt.
Me ei tea, kui rikkalik on venelaste teave. Kas see vastab tõele või on välja mõeldud.
Kross on alati eitanud osalemist Arctic Sea kaaperdamises. Ta on omaks võtnud vaid, et tunneb Läti ärimeest Dmitrijs Savinsit, kelle venelased piraadina trellide taha pistsid.
Savins on huvitav kuju. Julgeolekupolitsei pidas ta kinni pronksiööl, kui mees “niisama põnevuse pärast” peaminister Andrus Ansipi autot jälitas.
Savins kuulus laevafirma Pakri Tankers juhtkonda vahetult enne tolle pankrotistumist. Avalduse esitas juhtkond ise, põhjendades äri nurjumist suuresti just aprillirahutustega.
Huvitavaid küsimusi on Krossi asjas rohkelt.
Mis ikkagi juhtus kaubalaeval Arctic Sea?
Kas ja kuidas oli sellega seotud Iisraeli luure Mossad?
Miks ei saa Kross sõita USAsse? On see seotud ainult piraatluse kahtlusega või esindas Kross kusagil ameeriklasi ilma nende loata või on ajanud jänkid närvi miski muu?
Kas Krossi ähvardab ka oht Gruusiast? Reinsalu meenutas valimiste eel, et venelased tahavad Krossile kätte maksta Gruusia iseseisvuse kaitsmise ja toetamise eest. Kross aitas Mihhail Saakašvilit. Kuid pühapäeval sai Gruusia uue riigipea. Mis saab siis, kui tuliste mägilaste uus juht laseb vanades asjades tuhnida, haub kättemaksu nii Saakašvilile kui tema nõunikele?
Kas Kross peab kartma reisimist? Näiteks paar aastat tagasi pidasid Austria võimud Viinis kinni endise KGB polkovniku Mihhail Golovatovi, keda Leedu otsis taga Vilniuse teletorni veresauna pärast. Venelased pidid kõvasti võimlema, et oma mees vabaks saada. Leedu ja Austria vahel puhkes diplomaatiline tüli. Kas Eesti diplomaadid suudaksid reisivat Krossi kaitsta sama edukalt, kui mõne riigi võmmid ta kinni peaks?
Krossi saaga pole kaugeltki lõppenud. Jõudu, nutikust ja õnne tema kaitsjatele! Tõenäoliselt ootavad Eesti juhtide jõulisemat sekkumist ka Indias vahistatud 14 piraadikütti ja nende omaksed. Kahjuks pole ükski neist endine luurekoordinaator, valimiste häältemagnet ega isegi mitte IRLi lihtliige.
■Elena Blomgren (32) – lapserööv (otsib Rootsi)
■Ingrid Palgi (59) – majanduskuriteod (Horvaatia)
■Ülle Jäävälja (29) – narkootikumide vedu ja müügi katse (Argentina)
■Aleksei Petruhhin (41) – narkootikumide valmistamine ja müük (Venemaa)
■Kain Laidvee (43) – narkootikumide üle piiri toomise katse suures ulatuses inimeste rühma poolt (Eesti)
■Veljo Sedrik (60) – mõrv (Eesti)
■Evgeny (end. Viktor) Terentev (42) – mõrv ja röövimine (Valgevene)
■Aleksandr Zerkalin (40) – pettus, omastamine, dokumendi võltsimine, võltsitud dokumendi kasutamine, joobes juhtimine, lapsetoetusest kõrvale hiilimine (Eesti)
■Oleg Manajev (38) – kelmus (Venemaa)
■Eerik-Niiles Kross (46) – piraatluse organiseerimine (Venemaa)
