www.bluesecurity.com
kättesaadav ainult Iisraeli netikasutajaile, seevastu ülejäänud maailm põrnitses tühja ekraani.

See oli interneti-rünnaku algus, kuid toona polnud tehnikuil aimugi sellest, et tegemist on kõikidele reeglitele vastava kübersõja avataktiga, mis kõigutab interneti vundamenti ja muudab väikese firma varemeiks. Kümned tuhanded Blue Security kunded kogu maailmas ei osanud arvatagi, et neist said osatäitjad loos, mis kubises salaagentidest, maffiameestest, tipphäkkeritest ja saladuslikest vandenõukaaslastest. Justkui oleks tegemist mõne John Le Carré romaaniga.Blue Security polnud mingi tavaline internetifirma. Endisest Iisraeli armee salaagendist ettevõtja

Eran Reshef
hakkas iseseisvalt arvutite turvavaldkonnas tegutsema juba 1990. aastail. 2004. aastal oma noorimat firmat asutades uskus ta, et on leidnud tõhusa süsteemi ohjamaks üha suurenevat probleemi interneti vallas ehk nn spämmi – soovimatut reklaami Rolexite, peenisepikenduse või rahustavate pillide pakkumistega, mis ujutas üle kogu maailma elektroonilised postkastid.

 

Ründa vastu!

Reshefi plaani kohaselt pidi Blue Security vastu tulistama. Firma kliendid laadisid oma arvutisse väikese tasuta programmi ning kui nad said edaspidi mõne spämmi sisaldava e-kirja, hakati spämmisaatjaid omakorda loobumispalvetega koormama. Alguses leebelt, kuid lõpuks tõelise tulvana.

Mõned internetieksperdid taunisid sellist käitumist ning pidasid seda sama ebaeetiliseks kui reklaamispämme. Kuid Blue Security leidis nimekaid investoreid Silicon Valleyst ning tänavu kevadeks oli Blue Security tegevus kandnud vilja. Maailma kümnest suurimast spämmiorganisatsioonist lubas kuus närviliselt, et nad ei koorma edaspidi Blue Security kundesid.

Kuid mitte kõik spämmisaatjad ei soovinud ühineda vaherahuga. Aprillis teatas kättemaksuaktsioonist üks, kelle ähvardusi võetakse tavaliselt tõsiselt – Vene maffia.

Enamik arvutikasutajaid näevad juba aastaid, et soovimatu reklaami osakaal elektroonilises postkastis kasvab pidevalt. Enamasti nad ei tea, kes saadab neile säärast posti. Berliini IT-nõustamisfirma Pingbar turvaeksperdi
Markus Hippeli
hinnangul on spämmide saatmine tänapäeval kindlasti suures osas organiseeritud kuritegevus. Kaheksa saadetud e-kirja kümnest on spämm. Kuigi kirjasaajatest ainult murdosake "neelab konksu alla", on tegemist miljardiäriga. Üleilmastumisele kohaselt on selleski tumedas äris tööjaotus rangelt organiseeritud.

Keti alguses on tegelik e-kirja saatja, kes pakub näiteks tasuta potentsitõstjat, pornot, õnnemänge, kahtlasi aktsiasoovitusi või piraattarkvara. Kuna enamik internetifirmasid blokeerib kahtlase reklaami masspostitust, siis pöördutakse tihti Ameerika, Venemaa või Hiina kriminaalide poole, kelle käsutada on niinimetatud bot-võrgud ja arvuti-zombid. Tegemist on sadade, tuhandete või sadade tuhandete arvutitega üle ilma, mis kuuluvad küll eraisikutele, kuid on häkkerite poolt nakatatud arvutiviiruste või trooja hobustega. Seega kuuletuvad "zombid" ainult oma kriminaalsetele isandatele, saates nende tahte järgi laiali ka e-kirju. Seda peatada pole peaaegu võimalik ega samuti leida tõelist algallikat. Kätte üritatakse saada e-kirja saajate krediitkaardiinfot või nende isiklikke andmeid, et varastatud identiteeti kuritarvitada. Sestap pole mingi ime, et praegu peituvad enamiku reklaamispämmi taga kriminaalsed jõugud. Nad on ammu kõrvale tõrjunud varasemate aegade amatöörid. "Kui olete spämmer või kahjuliku tarkvara programmeerija, siis on aja küsimus, kuni maffia teie uksele koputab," on kunagi öelnud viirusetõrje firma juht

Eugen Kaspersky
.

 

Maffia virtuaalne koputus

Mai alguses koputas maffia ka Blue Security uksele – seda küll virtuaalsel teel. Vene spämmer
PharmaMaster
, keda arvutite turvaringkondades peetakse Vene maffia liikmeks, edastas firma töötajatele lühikese tekstisõnumi. Ta tegevat firma maatasa. "Oh jumal, kuidas ma seda sõda armastan," kirjutas ta. See oli 2. mail kell 13.42 Londoni aja järgi. Seejärel hakkas tulema hoop hoobi järel.

Blue Security serverid sattusid tule alla. Tuhanded, isegi kümned tuhanded nakatunud arvuti-zombid, mida spämmerid tavaliselt kasutasid oma e-mailide levitamiseks, olid ilmselt päevapikkuseks rünnakuks ümber seadistatud. Ka Blue Security veebileht jäi kättesaamatuks, mis lasi firmajuht Reshefil oletada, et maffia häkkerid kasutasid oma kontakte ühe suure internetifirma töötajatega, et kaotada veebileht võrgust täielikult.

Kui Blue Security lõpuks veidi ebaõnnestunult blokeeritud veebilehtede külastajad teise firma lehtedele edasi suunas, siis hävitas ParmaMaster ka need veebilehed.

Vahepeal said Blue Security kliendid ühemõttelisi ähvarduskirju Venemaalt, kus neile lubati saata 20–40 korda rohkem spämmi kui tavaliselt. Lõpuks muutus rünnak niivõrd massiivseks, et suure serverihaldusfirma Tucows juht helistas keskööl Iisraeli ning rääkis, et "see vene spämmer" olevat vahepeal halvanud Kanadas poole võrgu töö. Tucows viskas oma kliendist Blue Security tänavale.

Blue Security ja PharmaMasteri kassi-hiire mäng kestis kaks nädalat, kord oli veebileht kättesaadav, kord jälle mitte. "Mul on kahju, et teie firma tõttu ei tööta 9000 serverit. Palju õnne edasiseks," tuli Venemaalt uus tekstisõnum.

 

Kodusõja oht

"See olukord ähvardas vallandada kodusõja küberruumis," ütles Ohio State University jurist
Peter Swire
, kes muu hulgas tegutses ka Blue Security nõustajana.

"Blue Security mudel osutus tõhusaks spämmi vastu v& ;oti lde;itlemise vahendiks," märkis ta, "ja spämmerite vastus näitab, et me peame arvutite turvalisuse ja küberterrorismi teema uuesti otsast peale läbi mõtlema."

Kaitsmata Windowsit kasutava arvuti keskmine eluiga vabas internetis on vähem kui kümme minutit, teatas möödunud aastal saksa uurimisgrupp Honeynet Project & Research Alliance: "Selle lühikese aja jooksul nakatub ta edukalt mõne kahjuliku programmi poolt."

Blue Security loobus võitlusest. Ettevõte teatas mai lõpus, et lõpetab oma sõja spämmi vastu. "Sel vastasel on liiga palju raha ning tal puuduvad moraali või seaduse piirid. Kui me oleksime edasi võidelnud, siis oleks ta kus iganes rünnanud meie viimastki kundet ja viinud interneti kokkukukkumise ääreni," ütles rusutud firmajuht Eran Reshef. Nii lõppes arvuti-krimka hoopis teisiti kui John Le Carré romaanis.

 

Refereering ajalehe Die Zeit 18. mai 2006 numbrist.