Kübersõda 2.1: Eesti panku ründavad hiinlased, Eesti riiki mälupulgad

Järgmisel kümnendil näeme maailmas ekspertide hinnangul arvutiviirusi, mis lasevad õhku tuumajaamu ning põhjustavad seletamatut segadust.

Äsja istusid Tallinnas NATO küberkaitsekeskuse kutsel koos maailma arvutiturbegurud. F-Secure laborite juht Mikko Hypponen, maailma esimest küberrelva Stuxnet uurinud Ralph Langer ja Eesti küberkaitseliidu pealik, Swedbanki IT riskijuht Jaan Priisalu aitasid Ekspressil sõnastada viis põnevamat arengut küberründe vallas nii Eestis kui ka globaalselt. Unustage rünnakud Eesti veebisaitidele pronksimäsu ajal. See on ajalugu, mõne arvates koguni lapsemäng. Kübersõjategevus on muutunud palju rafineeritumaks. Väljunud entusiastide ja isikliku kättemaksu tasemelt suurde poliitikasse. Nüüd värbavad kõik vähegi nutikad riigid endale häkkereid ja kirjutavad küberkaitse (või -ründe) strateegiaid. Eestigi on pidevalt tule all.

Edukat kübersõda polegi näha

Maailmast tuleb iga päev uudiseid, kus firmad ja organisatsioonid teatavad, et neid on rünnatud. Google, Lockheed-Martin, Sony ja IMF on vaid mõned näited. Juhtub, et lekivad salajased pääsukoodid, kuid teinekord nagu polekski midagi olnud. Ja inimesed on segaduses: mis see küberrünne ikkagi on ja kuidas välja näeb. Jaan Priisalu sõnul ei näegi küberrünnak kuidagi välja, lihtsalt mingis elutähtsas valdkonnas või teenuses tekib segadus, millel pole selget põhjust. Räägitakse, et on halb õnn, majanduskriis, juhid või insenerid on jobud ega saa oma tööga hakkama. “Me ju ei tea, kas näiteks lätlasi aidatakse, et neid pahasti läheks, või saavad nad segadustega ise hakkama. Niisamuti ei saa ameeriklased välistada küberrünnakut 2003. aasta ulatuslike elektrikatkestuste taga Põhja-Ameerikas,” ütleb Priisalu. Mingi lüliti tegi vea, kusagil tekkis lühis - aga miks?