Eesti on võimas e-riik. Eesti oli esimene, kes sai tunda kübersõda. Kes annab globaalselt e-kodakondsust. Eesti president käib vähemarenenud riike, nagu näiteks Suurbritannia, küberasjanduses järele aitamas. Tallinnas asub NATO küberkaitsekeskus. Seega pidanuks ÜRO Inimõiguste Nõukogu juurde loodava digitaalse privaatsuse uurija koht minema kindlasti Eesti kodanikule Katrin Nyman-Metcalfile (52).

Aga ei läinud.

Möödunud reedel tema kandidatuur blokeeriti. Põhjuseks toodi see, et ta pole ehk piisavalt motiveeritud tegelema USAst lähtuva kübernuhkimisega. Nii põhjendas eestlanna kandidatuuri tagasilükkamist ÜRO Inimõiguste Nõukogu esimees sakslane Joachim Rücker, kes omakorda toetus anonüümseks jäänud “aktivistide grupile”.

Võib-olla aitab sellest segasest loost paremini aru saada veidi laiem pilguheit USA ja Saksamaa koostööle kübervaldkonnas. Selle varjatud seg­mendis.

23. aprillil hakkasid Saksa meediaväljaanded lokku lööma üleatlandilise nuhkimisskandaali asjus. Saksa Bundestagi uurimiskomisjon (loodud pärast Edward Snowdeni paljastusi) sai kindlaid tõendeid, et nende endi luureteenistus BND on teinud kahtlast koostööd ameeriklaste NSAga.

Avalehele
3 Kommentaari
Loe veel: