Kuhu panna "'kurjad"' lapsed?

Haridussüsteemis pole sobivat kohta käitumishäiretega lastele, kuigi nende hulk suureneb pidevalt.

Kevin tuli maalt Tallinna Ristiku põhikooli, mis on mõeldud õppimisraskustega lastele. Kuid tema põhiprobleem pole õppimine – ta kakleb nagu pöörane. Õpetajaid šokeerib, et poiss ropendab ja sõimab eakaid daame, kelle elutöö on olnud õpetada neid lapsi, kellel taipamine võtab aega või kel on lasteaiast saati logopeedilised probleemid.

Kooli direktor Katrin Luhaäär on kehtestanud Kevinile range korra. Aineõpetajad õpetavad poissi suletud ruumis, taludes tema inetut käitumist. Kevinil on isiklik tunniplaan. Vahetunnis peab ta istuma välisukse juures turvamehe kõrval.

Ekspress kirjutas läinud nädalal loo kurjast üheksa-aastasest tüdrukust Susannast, keda kardavad lapsed ja kellega ei saa hakkama õpetajad. Tüdrukule on kooli kulul palgatud abiõpetaja-turvamees, kelle ülesanne on muuhulgas hoida tüdrukut kaklemast.

Lastepsühhiaater Piret Visnapuu räägib, et Susanna on äärmuslik juhtum ja seesugused lapsed vajaksid ravikodu tüüpi õppeasutust. Lapse päev peaks sisaldama tegevusi, mis suunavad teda stabiilse hingeseisundi poole. “Ilma selleta pole temast ei emakeele ega matemaatika õppijat,” ütleb Visnapuu. Vähemalt esimese aasta vajab Susanna pigem ravitööd kui õppekava läbimist.

Teiseks, Susanna pole rumal ning teda ei saa nagu Kevinit suunata õpiraskustega laste kooli (kuigi ka Kevini koht pole seal).

Loo teeb keeruliseks see, et Susanna ema pole kunagi arvanud, et tema laps on eriline.

Tahtmatuses seda tunnistada ja oma õiguse tõestamiseks on ema läinud kätega kallale Susanna kooli õppealajuhatajale. Võimalik, et ema vajab meditsiinilist abi.

Aga kui ema pole nõus, ei saa lapsele sobivamat õppevormi pakkuda.

Susanna on näide uue aja lastest. Viimase kümne aastaga on meie ellu tulnud arvutid ja mobiiltelefonid, aga ka uut tüüpi lapsed – nad ärrituvad kergesti ja neil on raske vagusi püsida.

Osa neist lastest on loomult heatahtlikud, kuid lihtsalt püsimatud ning nad on kõige suuremaks ohuks iseendale ja mitte teistele. Hullemad neist on pahatahtlikud, kaklevad kui pöörased ja mõnel neist on inetu kõnepruuk.

“Kolmkümmend aastat tagasi polnud selliseid lapsi,” ütleb Katrin Luhaäär, kes on õpiraskustega lastele mõeldud Ristiku põhikooli direktor. “Lihtsalt ei olnud!”

Pedagoogid ja psühholoogid tunnistavad, et viimase viieteistkümne aastaga on suurenenud käitumishäiretega laste hulk. “Palju neid on, ei julge hinnata, aga ühe kooli jagu saaks neid kokku küll,” ütleb lastepsühhiaater Piret Visnapuu.

Esoteerikud nimetavad neid indigolasteks; talupojamõistusega inimesed lihtsalt kasvatamatuteks; kolmandad väidavad, et need on noored kriminaalid; psühhiaatrite pilgu läbi on need lapsed haiged.

“Algselt sõdib käitumishäirega noor millestki ilma jäämise tundega ja võtab jõuga, mida muidu ei saa. Samuti võib ta panna teisi kannatama, et ise vabaneda valust, mida ta on tundnud,” räägib lastepsühhiaater Piret Visnapuu. “Kuid peagi kaotab ta kontakti algse ebamugavuse ja kannatusega ning kogeb pigem rahulolu oma tegudest. Karistus võib paradoksaalsel moel pigem rahuldust pakkuda.”

Kuigi arstid diagnoosivad neil lastel psüühikahäire, mis tunnistab, et neil on raske iseendaga hakkama saada, pole neil ometi kohta haridussüsteemis. Entusiastide ettevõtmisel tegutseb Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumi ju ures Püha Miikaeli Ühendus. Aga see pole süsteem, see on ettevõtlike inimeste hea algatus.

Nii satuvadki käitumishäiretega lapsed neile sobimatusse keskkonda. Neid on õpiraskustega laste koolides, nagu Tallinnas Ristiku põhikool. Kuid kõige rohkem kohtab selliseid lapsi tavakoolides, kus nad muudavad kaas­õpilaste elu põrguks.

Erilahendused on vajalikud

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister

• On kaks võimalust: kas eraldada erivajadusega lapsed spetskoolidesse või püüda tasandada neid tavakoolides.

• Meie ühiskond on otsustanud, et me sotsialiseerime erisusi võimalikult palju tavakoolides.

• Eriilmelises ühiskonnas on teinekord vaja erilisi lahendusi ja õppetööd väiksemates rühmades. Uus põhikooliseadus peaks seda pakkuma.

• Mina näen erivajadustega laste tulevikku väiksemates ja kodusema keskkonnaga koolides. Lahendusi võime leida Waldorf- ja eripedagoogikaga koolides.