“Kui Eesti ütleb gaasitorule ei, võib ka Rootsi öelda ei”
Majandusteadlane Carl B. Hamilton esindab Rootsi
Riigipäevas liberaalset Rahvaparteid, ta on erakonna juhatuse liige ja
kuulub Riigipäevas Euroopa Liidu asjade komisjoni. Tegeleb Rootsi
parlamendis peamiselt energeetika- ja majandusteemadega. Varem on
töötanud Svenska
Handelsbankeni peaökonomistina, praegu
Stockholmi majandusülikooli professor.
Kuidas
mõjutab Eesti keeldumine Nord Streami uuringutest kogu Vene gaasitoru
projekti?
See tähendab, et toru jääb vanasse paika
Soomele. Kuid see näitab ka, et üks riik võib öelda ei.
See omakorda võib mõjutada avalikku arvamust Rootsis – kui
Eesti ütleb ei, siis võib ka Rootsi öelda ei.
Kas toruehitajad tahavad ikka veel ka teenindusjaama Gotlandi
juurde?
Praegune Nord Streami seisukoht on küll, et nad
vajavad seda teenindusjaama. Nad pakuvad korrigeeritud versiooni, mis on
madalam kui esialgne, ainult 35 meetrit kõrge.
Mida
ütleb selle peale Rootsi?
Rootsi valitsus pole veel oma
seisukohta avaldanud. Aga siin on oluline tähele panna, et
õiguslikult ei ole toru ja teenindusjaam üks ja sama asi.
Gaasijuhtme teenindusplatvorm on alaline rajatis, mis ulatub üle
merepinna. Rootsil on täielik suveräänne õigus sellisele
ehitisele ei öelda. Vastasel korral võiks ju
ükskõik mis riik tulla näiteks Eesti rannikule teie
majandusvööndisse oma tehissaart ehitama. Pole mingit kahtlust, et
siin on täielik õigus keelduda. Aga sellest kerkib järgmine
küsimus, et kui me keeldume teenindusjaamast, kas see takistab ka Nord
Streamil üldse seda gaasitoru rajamast. Seni on nad öelnud, et
jaam on torule tingimata vajalik. Kas see on tõsi või bluff,
ei oska öelda.
Te koostasite tänavu veebruaris ise
kirjaliku ülevaate gaasijuhtme kohta. Seal juhtisite tähelepanu, et
platvormi vajaduse kohta on tehtud risti vastukäivaid avaldusi. Nord
Streami tehnikadirektor Dirk von Ameln räägib, et jaama läheb
kindlasti tarvis, Venemaa saadik Stockholmis Aleksander Kadakin aga
räägib Rootsi raadiole, et hädakorral teeb juhtme ilma
jaamata.
On olemas ju teisi gaasijuhtmeid, eriti norrakate omad
Põhjameres, kus selliseid teenindustorne pole. Samas võib olla,
et jaama vajalikkus on põhjustatud torujuhtme pikkusest või
muudest tehnilistest asjaoludest.
Kas see jaam oleks
pidevalt mehitatud?
Tõenäoliselt mitte. Aga kindlasti
oleks seal aeg-ajalt meeskond peal.
Oma raportis
märgite, et aastas läbib seda piirkonda 35 000 laeva ning
mõne naftatankeri kokkupõrke oht teenindusjaamaga võib
olla üsna suur?
Oht on olemas. Laevaliiklus kasvab seal
kogu aeg. Pealegi Venemaa kavandab transportida üha enam toornaftat
Primorskist.
Kui oluline on Rootsile teenindusjaama
küsimus?
See on tõepoolest üks
võtmeküsimusi. Meil oleks vaja teada, et kui Rootsi ütleb
jaamale ei, kas see siis tähendab, et kogu projekt jääb sel
kujul katki. Nord Stream ütleb, et jaamata ei saa, aga eks me näe,
kas see on nende viimane sõna.
Te ise olete Rootsi
valitsusliidu parlamendisaadik, mis on teie arvamus?
Minu hinnangul peaks Rootsi ütlema ei nii teenindusplatvormile kui ka
torule. Minu meelest peaks Vene-Saksa torujuhe kulgema maismaal, kas siis
läbi Valgevene või Poola, või ka läbi mõne Balti
riigi. Venemaa tahab toru panna mere põhja ainult sel põhjusel,
et nad on energiak&
amp;
amp;
uuml;simuste üle tülis nii Poola kui ka Valgevenega. Aga miks peaks
Rootsi või Eesti maksma Vene tüli pärast sellega, et toru
pannakse merre meie ranniku naabrusse?
Rootsi
kaitseuuringute keskus märgib oma raportis Nord Streami gaasijuhtme
kohta, et Venemaa võib teenindusplatvormi kasutada luuretegevuseks,
näiteks jälgida sensorite ja mikrofonide abil laevaliiklust. On siin
Rootsile mingi reaalne oht?
Kaitseuuringute keskuses on
eksperdid, ma usaldan nende arvamust. Need, kes teenindusplatvormi
kontrollivad, kahtlemata saavad sellist tehnikat soovi korral paigaldada.
Samuti on jälgimisaparatuuri võimalik paigaldada otse
gaasijuhtmele. Kui tõenäolised need asjad on, seda on
väga raske öelda.
Aga pange tähele, et mitte Rootsi pole
teatanud, et gaasitoru võib olla sõjaline või
julgeolekurisk, vaid seda on teinud Venemaa ise. President Vladimir Putin
ütles, et gaasitoru valvamine ja kaitsmine on Venemaa
sõjalaevastikule tähtis ülesanne ja rahvusliku julgeoleku
küsimus. Samasisulisi avaldusi on teinud Vene laevastiku juhataja.
Kui venelased defineerivad gaasitoru kui julgeolekuküsimust, siis peavad
kahtlemata ka Rootsi ning Eesti pöörama projekti sellele küljele
tähelepanu.
Saksamaa tahab Vene gaasi ning Nord Stream
esitleb seda kui üleeuroopalist energiakava, millel on ELi toetus. Kas see
on siis Vene projekt või Euroopa projekt?
See on Venemaa
projekt, kuna Vene käes on kontrollosalus firmas. Euroopa Komisjon
muidugi pooldab Euroopa nafta- ja gaasiühenduste laiendamist
Venemaaga, kuid Komisjonil pole kusagil kirjas, et see konkreetne
ühendus peaks kulgema mere põhjas. Komisjon on täpselt sama
rahul, kui gaas jõuab Euroopasse maad mööda. See on väga
oluline moment.
Mida ütleb gaasijuhtme asjus
Rootsi avalik arvamus?
Veebruaris korraldatud arvamusuuringu
järgi oli umbes 80 protsenti vastajaid Rootsis kuulnud Vene-Saksa
gaasitoru ehitamisest Läänemeres. 51 protsenti oli ehitamise
vastu, 25 protsenti ei osanud seisukohta öelda ja 24
protsenti oli poolt. (Uuringu tellis Rootsi Rahvapartei, küsitleti
1000 inimest – Toim.)
Kuidas suhtuvad torusse Rootsi
poliitikud?
Meie valitsuse seisukohalt on tegu olnud
eelkõige keskkonnaküsimusega. Samas, kui venelased ise
ütlevad, et see on julgeolekuküsimus, siis on ka Rootsi
valitsusel raske üksnes keskkonnamõjudega piirduda.
Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid ei ütle toru kohta
mitte midagi.
Eesti Teaduste Akadeemia
energeetikanõukogu esimees, tuntud teadlane Endel Lippmaa
rääkis hiljuti Ekspressile antud usutluses, et tema
hinnangul Rootsi ei julge gaasitorule ei öelda, sest Rootsi
töösturid soovivad osta Venemaalt odavat elektrit ning ei
taha, et valitsus Moskvaga suhteid rikuks. Kas see analüüs
peab paika?
See pole päris õige.
Tõepoolest, mõned Rootsi töösturid tahaksid Vene
elektrit, aga küsimus on selles, et vastav kaabel peaks läbima Soomet
ning Soome ise ilmselt loobub sellest kavast. Arvan, et see pole kuigi
tõsine teema.
Teine asi, et osa Rootsi tööstust vajab
maagaasi ning üks võimalus on saada seda harujuhtmega Nord Streami
torust.
Aga kuna Venemaa kasutab gaasi niivõrd tugevalt
välispoliitikas, siis on Rootsil palju mõistlikum importida
maagaasi Norrast ning vastavad kavad on ka olemas.