Kui kaugel on Wuhani viiruse vaktsiin? Laborid üle maailma töötavad rekordilise kiirusega
Aasta tundub pikk aeg. Wuhanist alguse saanud uus ohtliku koroonaviirus on diagnoositud varsti juba 10 000 inimesel, aina tuleb teateid, et üksikuid juhtumeid on tuvastatud paarikümnes riigis lisaks epideemia epitsentris olevale Hiinale. Kahtlus on ka Eestis. Mis kasu on siis vaktsiinist, mis saabub alles aasta lõpus?
Tegelikult on Wuhani koroonaviiruse vastu vaktsiini väljatöötamine käinud enneolematult kiirelt. Töö käib samal ajal kolmes ettevõttes.
Kui jaanuari alguses sai selgeks, et Wuhani linnas haigestuvad inimesed uude koroonaviirusesse, läks Hiina teadlastel nädal, et viiruse DNA n-ö lahti muukida. Seda infot jagati omakorda laborite ja teadlastega üle maailma.
See tähendas, et paralleelselt haiguse uurimisega oli võimalik hakata testima, milline vaktsiin viirusele mõjub.
Kõige lähemal paistab vaktsiinile praegu olevat San Diegos asuv Inovio labor. Tegelikult on seal vaktsiin juba loodud - see käis lausa kolme tunniga pärast seda, kui viiruse DNA info oli saabunud.
Inovio vaktsiin peaks olema meile tuttavatest vaktsiinidest tõhusamgi, sest on loodud DNA baasil. Labori teadustöö juht Kate Broderick selgitas BBC-le, et vaktsiinis on lõigukesed viiruse DNAst, mis tähendab, et ravimiga saab justkui anda rakule juhise, mis ainet toota, et viirusele kõige tugevamalt vastu astuda. Tänu sellele hakkab keha ise vajalikke antikehi tootma ja käivituvad normaalsed haiguse vastu võitlemise mehhanismid.
Ohtlikud koroonaviirused ei ole teadlastele ja vaktsiinitootjatele tundmatu maa. Ka SARS-i (2003) ja MERS-i (2012) nime kandvatele viirustele prooviti välja töötada vaktsiini. Paraku ei jõudnud SARSi vaktsiin turule, sest puhang lõppes enne ära.
Isegi kui tegu on rahvusvahelise hädaolukorraga nagu praegu, kehtivad ravimitööstusele endiselt väga ranged reeglid. Vaktsiin on küll olemas, aga nüüd algavad katsed. Kõigepealt loomkatsed - ilmselt paari nädala jooksul alustatakse seda hiirtel. Inimeste peal tehtavad katsetused algavad ilmselt juunis. Siis tuleb saadud tulemusi analüüsida, järgneb kõvasti paberitööd. Omaette küsimus on seegi, kuidas hakata tootma vaktsiini ülisuurtes kogustes, miljonites doosides. Nii võibki alles aasta lõpus saabuda hetk, mil vaktsiin on tunnistatud tõhusaks ja ohutuks Inovio saab välja saata ampullikesed Wuhani koroonaviiruse vaktsiiniga.
Endiselt on see rekordiline kiirus, millega maailmas vaktsiine on loodud.
Kas vaktsiinist aasta lõpus enam kasu on?
Kas vaktsiini lõpuks vaja läheb, ei osata öelda. Nagu on praegu teada, võib Wuhani koroonaviirusesse nakatumine lõppeda surmaga neil, kelle immuunsüsteem oli juba varem nõrk. Ilmselt on väga palju neid inimesi, kes on küll viirusest nakatunud, kuid kes ei jää sellest haigeks või siis tervenevad haigusest. Mõlema grupi inimesed saavad sellest organismi antikehad ja suure tõenäosusega samasse koroonaviirusesse enam uuesti ei haigestu. Silmus tõmbub nii viiruse ümber aina koomale – tal lihtsalt ei ole enam ühel hetkel organismi, mida nakatada. Ning ta kaob.
Üsna tõenäoliselt vaibubki puhang enne aasta lõppu.
Aga isegi kui Wuhani koroonaviiruse puhang lõppeb enne vaktsiini valmimist, on taas tehtud ära suur hulk tööd, millelt astuda vastu mõne järgmisele taolisele haiguspuhangule.
Kes vaktsiini loomist rahastab?
Vaktsiini arendamine Inovios maksab 9 miljonit dollarit. Invio tööd rahastab Cepi nimeline fond, millesse on raha pannud valitsused ja filantroobid üle maailma. Cepi loodi Ebola puhangu järel just selleks, et uues kriisis oleks võimalik kiiresti kalli arendustööga alustada.
Sama fond rahastab veel kahes laboris toimuvat vaktsiini loomist, igas laboris luuakse erineva tööpõhimõttega vaktsiini. Laborite „võistlust” uue vaktsiini loomisel koordineerib omakorda WHO. Mailma terviseorganisatsioon on ka see, kes otsustab, millist vaktsiinidest lõpuks esimesena katsetada. Selleks on neil väga põhjalik kontroll-ankeet, mille abil vaktsiine võrrelda.
