Kui lapse isa pole ema abikaasa

Isaduse tuvastamine ja õige isa kandmine lapse dokumentidesse võib olla keerukas juriidiline protseduur. Millegi ületamatult raskega siiski tegu ei ole.
Selgitab jurist Maarika Pähklemäe.

Lapse sünd võiks olla iga pere üheks kaunimaks sündmuseks. Ometi pole see alati nii – uue elu imega kaasnevat rõõmu võivad mõnikord tumestada kahtlused ja kõhklused, täiskasvanute omavahelised suhte- ja elukorraldusprobleemid.

Üheks niisuguseks probleemiks võib saada ka lapse isadus. Emadusega on olukord märksa lihtsam – lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. Isaduse kohta ütleb perekonnaseadus sama lakooniliselt, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Edasi aga läheb olukord pisut keerulisemaks.

Keerukad suhtesõlmed

Perekonnaseadus sätestab, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Mis saab aga näiteks olukorras, kus lapse ema on oma mehega abielus, aga lapse eostas teine mees? Või olukorras, kus abielu on faktiliselt ammu läbi, kuid mingil põhjusel lahutamata jäänud? Emal võib sel juhul olla ammu uus kaaslane, koos oodatakse last, ent lapse isaks peaks seaduse järgi saama partner formaalsest abielust... Tõsi küll, selle viimase olukorra lahendamiseks piisab õigel ajal abielu lahutamisest, mis võiks olla isikliku suhtehügieeni üks enesestmõistetavaid osasid.

Aga esimene olukord? Või kui abielu puruneb alles pärast lapse sündi ning pärast seda, kui lapse sünnitunnistusse on isana kantud vale mehe nimi?

Situatsioon on keeruline nii juriidiliselt kui ka moraalselt. Kui vanemad saavad omavahel viisakalt suheldud, piisab ühisest avaldusest – kui lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele ühise avalduse esitanud, siis meest lapse isaks ei loeta.

Perekonnaseaduses (§ 86) on kirjas, et kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne sündi, võetakse aluseks see ajavahemik. Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta.

Isaduse omaksvõtt

Mees saab isaduse omaks võtta ka sel juhul, kui ta lapse emaga abielus ei ole. Perekonnaseaduse § 87 annab teada, et isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud, isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult ning et isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või surnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.

Isaduse vaidlustamine

Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.

Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Isaduse vaidlustamiseks tuleb kohtusse esitada hagi, mida saab teha üksnes vaidlustaja isiklikult. Hagi koostamiseks võib loomulikult pöörduda professionaalse õigusabiandja poole.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Selle tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

Perekonnaseaduse § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on õigustatud hagi esitama.