Krister Kivi: New Yorgi linnapea Bloomberg on tuntud selle poolest, et sõitis ja võib-olla siiamaani sõidab tööle metrooga. Kas teie kolleegide hulgas siin linnavalitsuse tippladvikus on inimesi, kes iga päev ühistransporti kasutaks?

Taavi Aas: Iga päev!? Selles osas ma jään küll vastuse võlgu.

Maris Sander: Aga millal te ise viimati ühistranspordiga sõitsite?

TA: Mõni päev tagasi Viru keskuse juurest Vabaduse väljakule. Mul on igaks juhuks rahakoti vahel pakk 10krooniseid pileteid.

KK: Kui New Yorgist juba juttu tuli, siis kas te teate, kui palju maksab seal metroopilet? (Aas vastab laia naeratusega, meenutades heatahtlikku, ent hetkel mitte eriti informeeritud oravat)

KK: 2 dollarit 25 senti. Ja Los Angeleses, kas te teate, palju maksab? (Aas naeratab jälle, mistõttu jätkan) Dollar ja 25 senti, puudega inimesele aga 55 senti! Miks Tallinnas peab ühistransport olema kallim kui Ühendriikides, kus inimeste palgad on suuremad?

TA: (vasturünnakule minnes) Aga kui te ostate 90 päeva kaardi Tallinnas, siis kas te teate, kui palju te maksate ühe sõidupäeva eest?

KK: Ei tea.

TA: Umbes seitse krooni! Kui võtta arvesse, et selle eest saab sõita veel piiramatult, siis (hetkeks näib abilinnapeal pakkumise headust kirjeldades sõnadest puudu jäävat) see ei ole kallis!

Jah, kui osta bussist ja ühekordselt, siis on muidugi kallis (maksab hetkel 25 krooni), aga tuleb saada aru, et pileti müümine ei ole üldse bussijuhi eesmärk. Mujal maailmas sõidavad ühistranspordis kaasa konduktorid, aga meie oleme läinud seda teed, et soodustada ID-piletit, et inimesed ostaksid perioodikaarte.

KK: Et osta perioodikaart 90 päevaks, eeldab ju seda, et inimestel oleks teie tegevuse vastu usaldus. Ja samal ajal tuli mõne aja eest teade, et te kavatsete sulgeda 1. juunist liinid 22, 47, 48, 53 ja 56. Tõstate hindasid, sulgete liine – ja eeldate, et inimesed maksaksid ette?

TA: Kui me sulgeme liinid, siis me anname nendest muutustest teada vähemalt 90 päeva ette, mis ongi kaardi maksimaalse kehtivuse aeg. Ja me sulgeme liine, mis ei ole efektiivsed. Aastal 2009 vähenes reisijate arv keskmiselt viis protsenti ja tänavu on veelgi vähenenud.

MS: Mis selle põhjus võiks olla? Linna elanikkond ju kasvab?

TA: (väike kahetsev naeratus) Kui inimestel pole põhjust tööl käia, pole neil põhjust ka bussiga sõita.

KK: Kust tuleb see haarangute süsteem, et bussid ja trammid peatatakse kuskil pimedas kohas ja siis osa rabelevaid reisijaid välja viiakse?

TA: Kust see süsteem alguse sai, ma ei tea, see oli siin pikalt enne mind. Ja ma ei usu, et seda tehakse nüüd pimedas kohas. ...

KK: Üks eelistatud paik trammide peatamiseks on igatahes üks pikk sirge teel Koplisse, kus on selline “Stalkeri” maastik ümberringi...

TA: (pisut üllatunult) Me oleme sellest Mupoga rääkinud, et piletikontroll peaks toimuma ainult peatustes. Tahaks loota, et nad on sellele üle läinud või üle minemas.

MS: Miks te karistate väljastpoolt Tallinna siia õppima tulnud tudengeid, kes peavad ostma täishinnaga pileti mittetallinlasele, 90 päeva kaart maksab 825 krooni? See on ju üle mõistuse kallis tudengi jaoks!

TA: (mõnusa retoorikaga, taas kord muheda oravaonu kombel) Sõltub sellest, kustpoolt vaadata. Teie ütlete, et karistame – meie ütleme, et teeme soodustuse Tallinna sissekirjutatud tundengite jaoks. Riik ei maksa meile selle eest, et me teeksime sõidusoodustusi. Siin ongi vastuolu, mis tuleb välja ka ühest hiljutisest Riigikohtu lahendist, kus leiti, et kui riik annab omavalitsusele korralduse, peab ta selle ka rahaliselt kompenseerima.

MS: Kas te pole mõelnud, et kui teha sõidusoodustusi Tallinnaga piirnevate valdade elanikele, siis äkki sõidaks nad linna rohkem ühistranspordiga, mis vähendaks autostumist?

TA: (väike heakskiitev naeratus) Meil on sellised lepingud Viimsi vallaga ja – jään nüüd vastuse võlgu, üks vald oli veel (mõtleb pingsalt) – läbirääkimised käivad Sauega.

KK: Miks Tallinna ühistranspordil on siiski selline halb, räpane, vaene imago?

TA: (tõrjuvalt) Kui me vaatame viimast ühistranspordiuuringut, siis reeglina ollakse rahul. Ja niipalju kui mina olen sõitnud, ma ei ole näinud räpast ühistransporti. Tallinna ühistransport on täiesti puhas. See on selline Delfi kommentaariumi tase, et räägitakse, et on räpane.

KK: Kui sageli busside istmeid pestakse?

TA: Keemilist pesu tehakse teatud perioodide tagant, ma arvan, et kuus korra või kaks. Ja kui on grafiti, siis see eemaldatakse vastavalt sellele, kuidas ta sinna tekib.

Mis tõesti võib olla ühistranspordis täna probleemiks, on see, et on asotsiaalseid reisijaid.

MS: Miks on lastud tekkida olukord, kus uute teede ehitusel pole mõeldud jalgrattureile? Ülemiste ristmik – võimatu ületada! Tartu maantee jalgrattatee – sõidad jalakäijatele otsa!

TA: Eks see ole tõsi, et meil kõiki neid tee-ehitusprojekte tehes natuke vähem jalgrattureile mõeldakse. Ja eks sellega ole ka nii, et mida rohkem tuleks jalgrattureid juurde, seda rohkem hakataks nendega ka arvestama.

KK: Rääkides kiirtrammist – mis aastaks meil on kiirtramm olemas?

TA: Ma tahaks loota, et aastaks 2015 (aastal 2004 rääkisid toona linnatüüride juures olnud poliitikud, et kiir­tramm võiks olla olemas aastaks 2009).

Kiirtramm on mõnes mõttes muidugi liialdus, sest Tallinn ei ole nii suur linn, et tramm saaks siin kihutada nagu kiirrong. Jah, see tramm võiks sõita kuni 70 kilomeetrit tunnis, aga peatuste vahed ei ole kindlasti nii suured Lasnamäel.

Ja ärge nüüd pange pealkirjaks, et “Kui kiirtramm Lasnamäele tuleb, siis bussid kaovad”, aga kindlasti hakkab tramm olema bussidele seal asenduseks.

MS: Te olete plaaninud tellida Hiinast 30 trammi...

TA: See on üks võimalus.

KK: Muide, milline on keskmine ühissõiduki vanus Tallinna linnas?

TA: Meil on väga uusi ja väga vanu... (ohkab) Ma võin vaadata siit. (läheb laua juurde ja lappab mingeid pabereid) Ma praegu ei leia seda.

MS: Aga kui me räägime ühissõidukite keskmisest vanusest, siis milline on ühissõiduki kasutaja keskmine profiil?

TA: (ohkab jälle) No ma arvan, et ta on... pealt 30 aasta, võib-olla isegi pealt 35 aasta ... töölkäiv inimene.

MS: Visuaalsel vaatlusel on pigem pensionieale lähenev ja pigem vaesem inimene!

TA: (nõustuvalt) Kindlasti mitte jõukas inimene.

KK: Kas teil ei ole kõigi nende siin kabinetis istutud aastate jooksul tulnud pähe mõtet, et võiks teha midagi, mis parandaks ühistranspordi kuvandit, mis tekitaks tunde, et on äge ja trendikas trammi ja bussiga sõita?

TA: Mina sõidan autoga sellepärast, et ma pean liikuma väga paljudes eri suundades ja autoga on see lihtsalt kiirem. Aga see, mismoodi panna jõukad inimesed bussiga sõitma... see on mõtteaine. Seda ei saa tekitada. (Paus) See on... protsess.

MS: Miks te ei otsusta julgelt ära, et vähendate piirkiirust 50 kilomeetrilt tunnis 40 peale, vaid panete selle rahvahääletusele?

TA: Me küsime inimestelt lihtsalt nõu...

MS: Nii et kui autojuhid hääletavad, et võiks ikkagi edasi kihutada linnas, siis see seisukoht jääb prevaleerima?

TA: No 50 ei ole ka kihutamine – lihtsalt liiklusõnnetusi uurides on jõutud sellele arusaamale, et jalakäija šansid ellu jääda paranevad oluliselt, kui auto liigub 40 km/h ja mitte 50 km/h. (hambaid väikseks naeratuseks paljastades; otsekui taibates, et Maris Sander on pigem jalakäija) Ja jalakäijad, nagu klassikud ütlevad, on ju parim osa inimkonnast.