Barõšnikovi põgenemisele järgnenud aastate jooksul ei ole ta Nõukogude Liitu / Venemaad kordagi külastanud. Presenteerisin talle ühe pikema venekeelse artikli Barõšnikovi väga heast kolleegist – Aleksandr Godunovist (1949–1995). Ka tema hülgas Nõukogudemaa (1979). Selgus, et Barõšnikov ei olegi näinud tippmärulit “Die Hard I” (mis on “Seksist ja linnast” igal juhul sügavam linateos), kus endisel trupipartneril Godunovil alias terrorist Karlil on kanda suur operatiivvastutus.

Vestluse käigus mõtlesin, mida meeldejäävat balletiklassikule küll öelda. Tunnistasin talle: balletis olen totaalne võhik, kuid millegipärast olen veendunud, et “ärakargajate” superkolmikus – Rudolf Nurejev (1938–1993; “reetis” kodumaa 1961), Mihhail Barõšnikov, Aleksandr Godunov – on kohta ainult ühele geeniusele. Ja selleks on Nurejev. Barõšnikovi põsed veidi kahvatusid, kuid ta ei öelnud mulle midagi. Üldse mitte midagi. Ja mul läks südame alt soojaks, kohe hästi, tunnistan, soojaks.

Jätsin viisakalt naeratades temaga hüvasti.”