Iraani mõjuvõimsuselt teise isiku ja regiooni mõjukaima väejuhi kindral Qāsem Soleimani tapnud droonirünnakule on järgnenud pingete väga täpselt mõõdetud deeskaleerimine. USA väebaase tabanud raketirünnakud lubasid Iraanil kuulutada, et on andnud väärika vastulöögi, toomata samas Ameerika poolel kaasa ühtegi inimohvrit, mis kutsunuks esile Ühendriikide järjekordse rünnaku.

Siiski on vähe lootust, et nii olulise kaotuse valguses Iraani vastused sellega piirduvadki. Riik on kulutanud aastaid oma ekspertiisi ja jõudluse arendamiseks asümmeetrilise sõja vallas, et anda vastulööki tõhusamalt relvastatud ja rahastatud vastastele.

Iraan - eriti aga Soleimani ise — on aastakümnete vältel vorminud vastupanutelge — Iraanimeelsete rühmituste, patroonide ja mõjuvõrgustike võrku üle kogu regiooni Süüriast Afganistanini.

Osad neist on võidelnud mässuliste ridades traditsioonilise sõjaväe vastu, teised on aidanud sõjaväge võitluses mässulistega. Terrorirünnakud ja atendaadid kuuluvad samuti nende arsenali. Pragmatismi tõttu on Iraan mõningatel juhtudel leidnud ühise keele ka oma ideoloogiliste vaenlastega nagu Taliban Afganistanis.

Avalehele
178 Kommentaari
Loe veel: