Huvitav inimene: Harry Männilile võib ette heita küünilisust ja avantürismi, aga mitte karisma ega laia haarde puudumist. Tiit Blaat / Eesti Ekspress
“Kust te need dokumendid saite?” küsib Vaino Väljas (80) nõudlikult. “Öelge, palun, täpne aadress.” Konkreetsest hoiakust tunneb ära endise tipp-poliitiku, kes on harjunud otsustama. Laulva revolutsiooni ajal Eesti komparteid juhtinud Väljas elab tagasihoidlikult ega ole kirjutanud mälestusi. Ekspressi külaskäigu teema valmistab talle silmnähtavalt muret, aga samas adun ma mehes uudishimu. Abikaasa Mai (76) pakub võileibu, kohvi ja kooki. Teisel pool lauda istub nende ajaloolasest poeg Peeter (48). Ta on uurinud Nõukogude julgeoleku võitlust sõjajärgsete metsavendadega. Peeter lappab käes Ekspressilt saadud patsakat pabereid, mis kannavad rasvaseid märkeid SECRET (salajane). Dokumendid pärinevad Ameerika rahvusarhiivist, kus need on ajaloohuvilistele vabalt kasutada. Tallinnas paugub sel päeval 20kraadine pakane. Paberite lugemine viib Väljaste mõtted teisele poole maakera, Venezuela pealinna Caracasesse. Seal paistab päike ja sooja on ligi 30 kraadi. “Ma läksin sinna juulis 1980,” alustab Väljas. ”Harry Männil oli seal, mina olin seal.” Loe edasi värskest Ekspressist!
Avalehele
57 Kommentaari
Loe veel: