Kõigepealt on väga oluline pidada meeles, et Venemaa ei ole Schengeni liige ega saa kedagi kuulutada rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kasutades Schengeni õiguslikku raamistikku ja kompensatsioonimeetmeid. Nagu Eestigi, on Venemaa rahvusvahelise kriminaalpolitsei organisatsiooni Interpol liige ja võib kuulutada isikuid tagaotsitavaks kasutades Interpoli poolt loodud vahendeid. Siin on aga väga oluline meeles pidada, et Interpol on oma õigusliku regulatsiooniga organisatsioon, mille praktilise toimimise vundamendi nurgakivi on sätestatud Interpoli konstitutsiooni artiklis 3:

It is strictly forbidden for the Organization to undertake any intervention or activities of a political, military, religious or racial character.

Ühesõnaga — apoliitiline politseiorganisatsioon, mis ei tohi sekkuda juhtumitesse, millel on poliitiline, militaarne, religioosne või rassistlik iseloom.

Kui mõni liikmesriik soovib, et Interpol väljastaks isiku tagaotsimiseks rahvusvahelise vahistamistaotluse, siis Interpol ka vaatab selle taotluse läbi tegemaks kindlaks, et ta oma põhikirjaga vastuollu ei läheks. Ja neid juhtumeid on ajaloo jooksul esinenud küll, kus Interpol on keeldunud mõnel artiklis 3 toodud põhjusel vahistamistaotlust väljastamast. Sellisel juhul teavitab Interpol ka kõiki teisi liikmesriike oma otsusest ja soovitab nendel samadel põhjustel antud isiku tagaotsimisega mitte tegeleda. See, kas mõni riik seda otsust järgib või ei, on iga riigi enda otsustada. Kuid praktiliselt teeb see rahvusvahelisetagaotsimise siiski väga piiratuks, kui isegi mitte olematuks.

Kui Venemaa sellise taotluse tõesti Interpolile esitab, siis muidugi saab Interpol kõigepealt kontrollida, ega see ei ole juhtum, mis kuulub art 3 alla. Sellist hinnangut võib Interpolilt paluda ka Eesti. Seda kõike aga muidugi juhul, kui Venemaa teeb katse hr Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada. Seni seda juhtunud ei ole.