1950. aastate keskel oli maailma tähtsaimaks elektri saamisviisiks soojusenergeetika. Ligi kolm neljandikku kogu maailma elektrienergiast toodeti siis soojus-elektrijaamades ehk kütust põletades. Vaid 27 protsenti andsid hüdroelektrijaamad. Kõik muu oli veelgi tühisem. Sama kehtis ka Eesti kohta. 

Soojusenergeetika homne päev oli Aguri arvates energotehnoloogia, gaasiturbiinid, kütuste allmaagaasistamine, kütuseelemendid jm.

Gaasiturbiin. Agur nägi gaasiturbiinidel tulevikku elektrijaamade jõuallikana, samuti vedurite ja laevade jõuallikatena. 

Gaasiturbiinidel on ka praegu koht Eesti energeetika tulevikukavades. Just nemad peaks tasakaalustama tuuleenergia ebaühtlust. Kui leitaks viis põlevkiviõli abrasiivsuse vähendamiseks, saaks seda kasutada gaasiturbiinides kütusena.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist