Olin Anders Meltsi sidekick-DJ enne ja pärast Laibachi klassikakontseptualismi. Pakkumine tegi aupaklikuks ja ma närvitsesin plaate valides öö läbi. Aga pärast polnudki nii hirmus – Andersiga vaheldumisi mängimine sujus ülihästi, üksteise lugusid poole pealt maha ei keeratud ja tülli ei mindud.


Pooled lood jäid kahjuks mängimata, sest kontseptualistid panid juba tunni enne kontserti kontseptuaalse klavessiini vinguma. Seda enam aga sai pärast kontserti Rock Cafe personali ja sloveenlaste helirõhku tõsta – kuni palveni volüümi pisut alla keerata. Gut!


Oleks võib-olla veel paremini läinud, kui Laibachi roboti-Bach oleks kõlanud mõnes jõulisemalt “peenele maitsele” panustanud tänapäevases biidermeierinterjööris – Stockmanni gurmeeletis, Michelini tärnidega restoranis või mõnes muus väikekodanluse ihakatapuldis. Siis oleks kõlapilt ja kontseptuaalsus asjale veel täpsema ja selgema risti peale tõmmanud.


No aga see on ainult see väheoluline “mis oleks, kui...”. Kokkuvõtteks: tänan küsimast, läks ikka väga hästi!