Mars

Kui nähtav Marss Eestis on?

Marsi tiirlemisperiood ümber Päikese on ligi kaks Maa aastat. Seetõttu on ajaperioode, kus Marss ei ole Maalt nähtav - siis, kui too asub meie jaoks Päikese taga. Muul ajal on punane planeet Eestist näha, kuid pole vaadeldav kaugeltki mitte igal aastal ühtviisi hästi. 

Kuidas tavaline inimene Marsi taevas ära tunneb?

Veenus on nähtav alati kas enne päikesetõusu või pärast loojangut ida- või läänekaares ja temast heledamat tähekest taevas ei leidu. Ka Jupiter on palja silmaga nähtav kollase väga heleda tähekesena. 

Marsi tunneb taevas ära eelkõige punase värvi järgi, kuid keerulisemaks teeb tema äratundmise see, et ekliptika (see kujuteldav joon taevas, mille läheduses planeedid taevasfääril liiguvad) läheduses on teisi sarnase heleduse ja värviga päristähti. Näiteks multifilmiklassikast tuntud Aldebaran, "lähitulevikus" supernoovana plahvatav Betelgeuse või Marsi järgi nime saanud Antares ("anti-Mars"). Tänapäeval on planeetide leidmine muudetud lihtsaks - kas planetaariumiprogrammidega arvutis (nt Stellarium) või suisa nutitelefonide tähistaevarakenduste abil (nt Google Sky Map) ei ole keeruline vaadata, kus taevakaares planeet parajasti näha on. Oluline info planeedi ja tähe eristamisel on veel see, et erinevalt tähtedest planeedid taevas ei vilgu.

Millal on teda kõige parem vaadelda?

Marssi, nagu teisigi planeete, on parim vaadelda sel ajal, kui planeet tõuseb kõrgele üle horisondi. Marsi ketta läbimõõt võib suurte vastasseisude ajal (mis korduvad iga 15 või 17 aasta tagant) olla umbes 26 kaaresekundit, kuid selliste vastasseisude ajal on planeet sodiaagi lõunapoolsetes tähtkujudes ning tõuseb Eestis ehk 10 kraadi kõrgusele üle horisondi. 

Madalal horisondi kohal virvendab õhk aga tugevalt ning isegi väga hea teleskoop ei lase Marsi ketta detaile uurida - vaateväljas on pidevalt lainetav detailivaene oranžikas ketas. Seevastu suurest vastasseisust eelmise või järgmise vastasseisu ajal on planeet meie taevas märksa kõrgemal ning hoolimata veidi väiksemast planeediketta läbimõõdust teleskoopidega palju paremini vaadeldav.

Kas Marss on paremini näha kui Veenus või Jupiter?

Marsi ketta nurkläbimõõt muutub väga suures vahemikus - umbes 26 kaaresekundist suurte vastasseisude ajal kuni umbes 4 kaaresekundini ülemise ühenduse lähedal (siis, kui planeet on Maalt vaadates peaaegu teisel pool Päikest). Jupiteri ketas on seevastu alati 40-45kaaresekundilise läbimõõduga. 

Ka Veenuse ketta läbimõõt muutub palju - 10-60 kaareskundit -, kuid meie sõsarplaneedi teeb eriliseks see, et aeg-ajalt näeme teda taevas sirbikujulisena. Seega võib väita, et Marssi ei näe me kunagi nii hästi kui Jupiteri või Veenust oma parima vaadeldavuse ajal. Siiski on Marsi kettakesel piisavalt huvitavaid detaile ja soodsate tingimuste korral saab neid täiesti tavaliste huvilistele mõeldud teleskoopidega ka vaadelda.