Hävitamist tehti kord aasta või kahe jooksul, vastavalt sellele, kuidas ladu täitus.

Leppisin kokku Kunda tsemenditehase asedirektoriga, kes lubas ained tsemendikatlas põletada. Hävituskomisjon koosnes kolmest liikmest: esimees politseiametist, liikmed keskkriminaalpolitseist ja mina.

Kokkulepitud päeval saabusid hr A. ja B. koos kahe relvastatud K-komando liikmega meie laborisse. Hävitamisele minevad vedelikud – eelkõige GHB, aga võimalik, et ka vedela amfetamiini kogused – valasime laboris kraanikaussi (neid ei olnud võimalik põletada).

Hävitamisele minevat üle ei kaalutud ega kontrollitud. Kahtlemata oleks olnud korrektne, kui hävitamiskomisjon oleks ükshaaval kõik ained üle kontrollinud ja kaalunud.

Selline tegevus oleks võtnud ligikaudu kaks nädalat. Politseinikud oleksid mu lihtsalt välja naernud, kui ma neid oleks sundinud siin kaks nädalat sellist tööd tegema.

Edasi tassisime paberkotid narkootiliste ainetega mikrobussi, peaaegu terve buss oli neid täis.

Siis sõitsime Kundasse, mina juhtisin mikrobussi ja komisjoni ülejäänud liikmed koos turvameeskonnaga järgnesid sõiduautoga. Tehases juhatati meid tsemendikatla juurde ja viskasime ükshaavel kõik kotid katlasse.

2. lugu: GHB kanister tilkus kogemata tühjaks

See oli tööpäeva lõpus ja kapis oli väga palju juba ära kuivanud GHBd. Kapi põhi ja alumine riiul olid kaetud valge aine paksu kihiga. Mitu kanistrit ja pudelit olid katkised ja neist tilkus kogu aeg välja vedelikku.

Kuna olukord oli tõsine, siis ma hakkasin kohe seda avariid likvideerima. Kapis oleva valge aine panin ämbrisse, lahustasin vees ja pärast valasin kanalisatsiooni. Samuti valasin vedelikud katkistest pudelitest ümber teistesse pudelitesse.

Katkised pudelid loputasin ja viskasin prügikonteinerisse. Teavitasin peaeksperti alles hiljem. Millal täpselt – ei mäleta.

3. lugu: Uimastihais ähvardas ametnikele pähe hakata

Alustades inventuuri, selgus peatselt, et kaalutavate pakendite arv on tohutu. Ruumi tagumisi kappe ei olnud aastaid avatud ning polnud teada, mida need sisaldavad. Mõned töötajad olid sinna paigutanud aineid, mille eesmärk jääb selgusetuks.

Komisjon otsustas, et aineid ei hakata pakenditest välja võtma, vaid püütakse leida analoogne tühi pakend, millega kaal nullitakse, ning seejärel kaalutakse aine koos pakendiga. Meetodi heaks küljeks oli inventuuri kiirus, kuid vähenes puhta aine kaalumise täpsus.

Kokku loeti objekte 10 120 tükki. Päevas loeti ja kaaluti kokku mitu tuhat pakendit, mis võis kaasa tuua ka komisjoni liikmete inimlikke eksimusi kaalumisel.

Kuna enamik aineid oli tugeva lõhnaga, siis püüdis komisjon teha puhkepause vältimaks ainete mõju inventuuri teostajate tervisele.