Kuidas muudab riigieelarve minu elu

Säästuajal jagatakse raha lastega peredele senisest rohkemgi ja kõige olulisemaks abiks jääb ikkagi emapalk.

Selles loos hindan olemasolevate ja kaduvate peretoetuste mõju iseenda ja oma pere peal. Meil on lisaks emale ja isale kaks last (Saskia ja Mattis) ning tulekul ka kolmas.

Emapalga ülempiir tõuseb 30 729 kroonini

Neli aastat tagasi Mattisega koju jäädes sain emapalka ülempiiri järgi, seekord mitte. Siiski tegi emapalk kolmanda lapse kasuks otsustamise lihtsamaks. See on minu senise sissetulekuga samas suurusjärgus.

Kuid nii nagu Riigikogu liikme palk vajab lahtisidumist keskmisest palgast, nii ka emapalk. Oletan, et paljud naised nõustuksid emapalga ülempiiri suurendamisega vaid inflatsiooni võrra, kui neile antaks vastu väikelaste päevahoiu võimalus ning sõime- ja lasteaiakoht.

Kaob ära 450 krooni kooli alguse toetust

Saskia läks äsja teise klassi, aga ma ei teagi, kas meie ka seda raha oleme saanud. Ma ei toeta poliitikat, mille osa on jagada raha peo peale.

Tallinna linn jagab raha eriti lahkelt: 5000 krooni on sünnitoetus, 1800 krooni lapsehoiutoetus, 5000 krooni ranitsatoetus, 1000 krooni sünnipäevatoetus. Tulemusena on kerkinud eralasteaedade kohatasu, esimese klassi lapsed saavad mobiiltelefonid, imikute vankrite eest makstakse kümme tuhat krooni ja sünnipäevad peetakse mängutubades.

Võib ju öelda, et see raha läheb lastega seotud ettevõtluse toetamiseks. Tore, aga eesmärk oli toetada lapsi ja peresid.

Sularaha jagamine ei toimi ka sellepärast, et mõnes valdkonnas on nõudlus liiga suur. Ühe-kahe eralasteaia loomine ei muuda Tallinna kandis midagi. Vajalikul hulgal lasteaiakohtade loomiseks on vaja massiivset riigi või omavalitsuse sekkumist.

Lapsehooldustasu emapalga saamise ajal kaob

Kui hakkan saama emapalka, siis Saskia ja Mattise eest me toetusraha enam ei saa (600 krooni kuus). Kahe esimese lapse kasvatamisel polnud mul sellest sooja ega külma.

Pärast kolmanda lapse sündi kasvavad toetused aga hüppeliselt ja emapalga lõppedes hakkame saama 2400 krooni kuus. Eks see kulub suures peres ära ka: viie inimese liikuma saamiseks on vaja suuremat sorti autot; mõned teised meiesugused peavad mõtlema suurema elamispinna peale.

Töötavate vanematega peres aitab selline toetus hoida elustandardit. Aga küllap on maapiirkondades peresid, kellele lastetoetused on ainus kindel elatusraha, millega iga kuu arvestada. Sellisel juhul on läinud segamini sotsiaalabi ja lapsetoetus. Teisalt võib see olla riigi kaval mõte – hoida pinnal vaeseid peresid, kel on lapsed.

Isapalk kaob ära

Meie pere ei kavatsenudki seda kasutada, aga siiski on isapalga kadumisest kahju. Toetuse mõte on, et ema ja isa saavad mõlemad kaks nädalat koos imikuga täispalga eest kodus olla.

Tõsi, see on kirss tordil, nagu ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi – lisaboonus –, aga arvan, et isapalka kasutanute seas on keskmisest märgatavalt vähem neid mehi, kes tulevikus pere juurest minema kõnnivad. Rõõmus ühine algus kindlustab turvalisema tuleviku.

Lastega peredele tekib maksusoodustus

Sellest aastast tekib maksusoodustus alates esimesest lapsest. Ühe lapsega võib arvestada 27 000 krooni, aga kolme lapsega juba 81 000 tulumaksuvaba krooniga. Meie perele jääb kätte umbes 17 000 lisakrooni aastas, kolmas laps lisab sellest üle 5600 krooni.

Maksuvabastuse tõttu laekub tuleval aastal eelarvesse miljard krooni vähem! Isapalga kadumise ja emapalga ajal topelttoetuste maksmisest loobumisega hoiab riik aga kokku umbes 100 miljonit krooni.

Mulle meeldib, et toetusest saavad kasu pered, kus on palju lapsi ja kus vanematest vähemalt üks töötab. Meie perepoliitika peavool on seni soodustanud väikese vanusevahega laste sünnitamist ja emade koju jäämist (selle asemel, et lasteaiakohti luua).

Pidurid peale

Niisiis on Eesti perepoliitika alustala sularaha peo peale jagamine, hoopis rohkem on aga vaja suuri struktuure, mida suudab luua riik või omavalitsus.

Kuigi valitsus leidis miljardi maksusoodustuseks, tõmbas ta pidurit riiklikule lasteaedade rajamise toetusele. Nelja aasta jooksul pidi riik igal aastal lasteaedade tarvis eraldama 400 miljonit krooni.

Tänavu kulutatakse aga lasteaedadele 225 miljonit (sealhulgas toetas riik kuue lasteaia ehitust või remonti). Tuleval aastal väheneb summa veelgi – 150 miljonile kroonile – ja uute lasteaedade ehitust pole kavas toetada.

Samuti peatati rahvusliku taassünni projekt, mille eesmärk oli premeerida kolmanda ja neljanda lapse vanemaid. Emapalk oleks siis veel teatud koefitsiendiga läbi korrutatud.

Millest on veel puudus:

• On vaja lasteaia- ja sõimekohti ning emadel peab olema võimalus osalise tööajaga töötamiseks. Emapalka saadakse poolteist aastat ja sõime oodatakse lapsi alates teisest eluaastast. Siis pole ka kindel, et me saame koha.

• On vaja kindlust, et perekonna lagunemisel vastutavad mõlemad vanemad laste tuleviku eest. Noored naised ei hakka jändama põngerjatega, kui nende ainus lohutus on 50aastaselt õhata: “Mul oli üksi kolme lapsega raske, aga sain hakkama.” See tähendab alimentide tagamise süsteemi rakendamist ja muud säärast.

Mis mulle meeldib:

Emapalk on hea ja see, et riik aitab maandada kolmanda lapse sünniga kaasnevaid rahalisi muresid (esimese ja teise lapsega polnud see nii oluline). Veel meeldivad mulle sellised väikesed asjad nagu tasuta koolitoit ning Tallinna toetus huviringidele. Meie kooli lastel Nõmmel on võimalik käia mitmes trennis tasuta. Need toetused jõuavad lapseni isegi siis, kui perekond ei toimi.